Esmaspäev. Kodused asjad sujuvad ja kõik on plaanipärane, välja võiks arvata selle, et Miia lasteaeda nutuga jääb. Täna hommikul olev õpetaja mingil imelikul põhjusel Miiale ei meeldi. Eks ta ole nõudlikum ka kui teine, aga ma ei usu et nüüd nii nõudlik, et sellepärast nutma peaks. Eks me uuri ja tegele.
Käime ujumas kohe enne kooli algust, nagu juba tavaks on saanud. Tore ja külm, nagu ikka 
Täna on koolis hull ringi jooksmise päev. Mitmed klassid või õpilased on distantsõppel ja õpetajad peavad tegema tunni nii klassis olevale rahvale kui ka eemal olijatele. See tekitab erinevaid küsimusi ja abivajamisi mida ma siis toimetamas käin.
Parim on muidugi see, et kui kevadel linnavalitsusele kaamerate soovi teatasime, siis keeleõpetajatelt tuli nurinat: „Kuidas me keeletundi kaameraga anname?” Nüüd on aga seis vastupidi: „Jüri, mul on kaamerat vaja, ma ei saa tundi teha!” 
Lõpuks lähevad asjad nii kaugele, et ma suhtlen linnavalitsusega ja saan loa veel mõnele vajaminevale kaamerale, sest algselt me ei arvestanud nö nurgataguste miniklassidega, aga kui kõik on distantsil, siis on ka need klassid kasutusel ja õpetajal vaja veebitundi teha...
Ja siis kogu selle kiiruse sees käib koolis üks eks-õpetaja, palub abi mingi dokumendi allkirjastamisel. Ja siis ta on veel korra ka pahane, et ma temaga ei tegelenud, vaid läksin ühte õpetajat aitama. Ja kui ma siis temaga sain tegeleda, siis küll ei olnud paroole meeles, küll ei teadnud üht või teist asja ja me allkirjastasime tema dokumenti 20 minutit! Ja kui allkiri all ja e-mail saadetud, kadusin kohe järgmisele väljakutsele.
Pisikestega saab arvutiklassis õpet tehtud. No võivad alles nad lärmata! Ja siis keegi ei tea oma arvuti parooli, palud siis välja mõelda uue, päevikusse kirjutada ja siis minu juurde muutma tulla – no on kõik ikka vaevaline nende jaoks Homme teen teise klassiga teisti: panen neile ise paroolid, trükin välja ja ongi olemas. Ja ma panen neile paroolid stiilis Kiikhobu8 mitte nagu nemad on mõelnud Hgtd67fcFy mida nad mitte kuidagi ei suuda ise sisse trükkida ja igat tähte peavad maha vaatama...
Täna olen kindel trenni mineja. Aga siis hakkab kodus pea valu üles ketrama ja ma lõpuks trenni minekust loobun. Käime hoopis perega jalutamas, et lihtsalt puhata ja värsket õhku hingata.
Teisipäev. Nohu tahab vist tulla – nina kipub kinni minema. Lisaks kõrv viliseb ja akna taga tööstuses mingi masin trambib. See viimane segab hommikuund...
Täna tõstan pisut kaameraid ringi ja aitan õpetajatel Classroomi kaudu tundi teha. Ei ole häda midagi, ka suurimad jänesed saavad hästi hakkama!
Koolis käivad enamus õpetajaid maskiga. Olen siis solidaarne, aga pidevalt läheb meelest ära, eriti kui on vaja kiirelt reageerida
Täna olen taas pisikestega arvutitunnis, aga täna on kõigile paroolid ette antud Terve klass on 20 minutiga nii Stuudiumis kui Classroomis! Eile läks selle peale terve tund...
Õhtul olen Miiaga kodus ja Kaja käib Kadiga poes. Mängime Miiaga täringumänge ja pärast lasen tal toas end tohterdada. Aga läks nii, et mina kukkusin kiiresti ära ja jäin magama Aga see tegi olemise ainult paremaks, nii et hiljem tegin ka pisikese jooksuringi.
Kolmapäev. Nohu moodi värk on ikka veel ja ma täna ujuma ei lähe, aga käin kaasas.
Täna saavad tahvlid viimse tarkvaralise ülevaatuse ja Hiinast kohale saabunud ümbrised ümber. Korjan vanakraami kokku ja panen uued asemele.
Õhtul sajab korralikult, aga mul on vaja Ordist läbi käia. Väljas on kottpime, aga no vahet ei ole, mis vaja teha, see vaja teha. Üsna märjaks sain
Täna jõuan trenni ka. See läheb täna kuidagi väga kiiresti, ise ka imestan. Pealegi tulevad mu siiani õpitud hüpped enam-vähem (enda jaoks hästi) välja ja ära õpin ka liinile saamise triki Rocket Mount Kui seda esimest korda Madise või Andrese käe läbi nägin, tundus ta ikka ulmeline hüpe olevat, aga tegelikult on lihtsam kui Butt Bounce 180, vähemalt minu jaoks (PS videos on liin kõrgemal, meil on õlakõrgusel).
Täna saan kaasa Kristjanilt rodeo-line’i. Laenasin nädalaks, et kodus katsetada sellel seismist ja et lapsedki saaksid sellega trenni teha.
Neljapäev. Öösel nägin unenägu 800 ruutmeetrisest korterist kortermaja neljandal korrusel Tõrvas Mingi sitapea seal elas...
Tööl on hommikul silmaluugid täitsa kinni. Ma ei tea mis jama on, aga hommikukohvi midagi paremaks ei tee Liikumised majas äratavad lõpuks üles.
Täna saatis Kaja Miia rühma ära ja sõitis tööle. Praegusel ajal võib lapse vaid ukseni viia ja õpetaja tuleb vastu ning läheb lapsega üles. Aga mõni minut hiljem helistas õpetaja Kajale, et miks Miia nutab. Ja siis nad vestlevad pisut sel teemal, aga midagi välja nad koos mõelda ei suuda. Pikalt seda nutujama õnneks ei olevat olnud ja varsti laps mängis teistega nii nagu alati.
Täna on õpetajate koostööpäev. Õpilased on kodus-õppel ja õpetajad saavad kokku enamasti Zoomi vahendusel. Saan ka kõigest osa.
Päeva teises pooles käin lasteaias. Miial on arenguvestlus. Sõidan rattaga kohale, õpetajad tulevad õuele ja nii me siis kolmekesi paviljoni all külmetame ja vestleme
Miia arenguga ollakse rahul. Laps on hakanud rohkem ka kaasa tegema ja mõtlema. Seda on ka kodus näha, sest täheaabits on meil suisa au sees Pisemaid sõnu loetakse, kolme piires arvutatakse – igati lahe! Räägime ka hommikustest nutmistest. Väidetavalt pole ei õpetaja ega ka rühmakaaslased teema põhjuseks. Ise ma seisukohta võtta ei oska, sest laps ka väidab, et asi ei ole ei õpetajates ega teistes lastes. Aga hoiame asjal rohkem silma peal, võibolla vajaks laps vahelduseks puhkust lasteaiast.
Ja siis tööle tagasi, enne kui tööpäev läbi saab ja aeg on koju minna.
Käesolev nädal on meil kulgenud kenasti ette planeeritud õhtusöökide osas. Rõõm. Loodame, et asjad nii ka edaspidi jätkuvad (Y)
Täna saan vastuse autolaenu tagasimaksmise osas pangalt. Nüüd on vaja säästud panka viia. Võtan ette õhtuse jooksu ja jooksen alla linna pangaautomaati ja lõpuks koju tagasi. Vihma kallab toredasti, saan kenasti märjaks. Aga see ei sega ka Reiniku taga tasakaaluliinil turnimist
Ja siis kodus võtan rodeo-liini auto pagasiruumist ja tõmban selle tuppa üles Kõik vaatavad imestunud näoga, aga lastele asi meeldib, väga kohe Seega võiks ikka uurida, kas oleks võimalik ka endale püsivalt koju selline liin leida Esimese kergema traumagi saame kohe kätte kui Miia liini pealt lõuaga vastu vaipa lendab, nii et lõua alt pisut ka nahka maha kraabib...
Reede. Täna taas ujume. Küll on pisut tuuline ja lundki sajab, aga kõik käime vees ära, ka Hispaania esindus (Y)
Kaja annab teada, et Miia hommikul kui ukse puldist õpetaja häält kuulis, oli kohe rõõmu täis ja hõikas rõkkavalt, et Nööbu tuli. Aga eks lasteaias oli täna just leebemat sorti õpetaja.
Täna saabuvad tahvlitele klaasid ja nii saan neid peale panna. Algus on konarlik, aga hiljem närin tehnika läbi: panen ühe serva kergelt paika ja ta hakkab end ise sujuvalt peale libistama! Tegin sellest ka video, et parem oleks aru saada
Kadiga oli eile pisut kehtestamisküsimusi. Kippus vastu haukuma ja iseloomu näitama. Seetõttu vähenes tema tänane telefonikasutuse aeg. Mingil hetkel ta helistab ja ajab juttu maast ja ilmast. Siis käin talle välja idee, et kui kohustuslikku kirjandust loeb, siis panen aega juurde
Liimile läks 
Täna on pealinnas maskivastaste kogunemine. Sellest tehakse ka otseülekanne mille taustaks panen. Kahjuks aga ülekanne on auklik ja vahepeal pean ka toast väljas käima. Aga tundus selline asjalik ja kihutustööd täis olev miiting
Õhtuks on peavalu läbi silmade. Eks sai palju tahvlitega toimetatud ja dokumente loetud. Seega täna arvuti taha ei kipu. Kiigun veidi rodeo liinil, nii et kass ronib mulle kõhu peale ja siis kiigume koos
Kadi teeb pilti ka. 
Peale õhtusööki käime Lõunakeskuses särke ostmas ja ’musta reedet’ kasutamas. Algselt kartsin, et kaubanduskeskus on paksult rahvast täis, aga ei erinenud see olukord tavapäevast.
Laupäev. Miia ajas vastu hommikut Kadit üles, Kadi aga saatis ta magama tagasi. Miia teab, et me ei luba tal meid varahommikul tülitama tulla, nii ta üritas leida uut ohvrit. Noh, muidugi ajas ta meid ka oma huikumisega üles... Igatahes ta vist kolis magama tagasi ja nii saime ärgata üheksast.
Toimetame kodus kuniks lapsed trenni viime. Ise kasutame aega suure toa vaiba otsinguteks. Käime nii Decoras kui Vaibamaailmas. Leiame mõned valikud, aga midagi veel ära ei osta.
Täna saame kuuri pisut ruumi juurde, sest Kaido viib ühe riidekapi detailid tädi juurde ära. Nüüd oleks vaja teisest kapist ka kuidagi lahti saada
Plaanime minna Kambjasse külla. Et aga Lillel läheb meie juurde jõudmisega aega, käime Kajaga vaibarallile viimast punkti panemas ja ostame Decorast vaiba ära. Üks mure vähem!
Ja siis Kambjasse. Jaanus ja Anne ning koerad juba ootavad kenasti. Meil on kaasas ka korralik kringel, ja nii me siis maiustame ja jutustame. Kolm tundi kaovad kui tina tuhka. Lapsed majandavad Lillega ringi või mängivad koertega, eriti Miia (Y)
Tartusse jõudes saab kohe sauna. Kaja seekord ei liitu, nii et olen üksi. Mõtlen oma tuleviku ja rahade peale. Panen lõpuks paika, et äkki siiski ei soeta praegu maa-elamist, vaid tõstaks olemasoleva eluaseme kuumakset ja tooks tähtaja sellega lähemale. Nii kirjutangi peale sauna panka. Lisaks tellin endale skinnersid ja saunamõnude taustamuusikaks JBL Flip 5 kõlari (vana annab järjest otsi, küll nupud ei tööta ja aku ei pea).
Pühapäev. Kajal öösel pea valutas ja ta kolis alla diivanile. Minul aga jalad valutasid! Ei tea kas nüüd ujumine tuleb taas ära lõpetada? Midagi analoogset oli ka eelmine aasta peale mida ma taliujumise ära jätsin...
Täna sõidame Emajõe Suursoo matkarajale. Minek kodust on muidugi vaevaline, peale selle, et ’ma ei taha minna’ on lastel külas, ei suudeta ka sooje riideid selga saada. Miia muidugi oskab teema veel pingelisemaks keerata valides kolme kindapaari vahel kord üht, siis teist, siis kolmandat, siis jälle ringiga esimeste juurde tagasi... Oi kuidas oleks tahtnud õhku lennata! Aga lõpuks saime suurema jorina saatel siiski majast välja ja elu läks edasi.
Karlova vahel sõites on autos parasjagu vaiksem hetk kui kuuleme kassi näugumist. Kõik väidavad, et telefonis samal ajal midagi ei tehtud. Jääme seisma ja tõstame kapoti üles, et uurida, ega meil piletita sõitjaid kaasas ei ole. Õnneks ei näe ja kuule midagi. Ei teagi mis näugumine see siis nüüd oli.
Suursoos on tore. Alguses on pisut jahe, aga kui metsa vahele ära keerame, ei puhu enam tuul peale ja on täitsa mõnus. Pealegi on laudtee niiskusest libe ja saab liugu lasta. Jalutame/libistame terve matkaraja läbi ja tuututame Tartusse tagasi.
Käime Annelinna Prismas toidukraami ostmas ja liigume koju kus Kaja pitsat teeb. Kadi kasutab toidutegemise aega koolitükkide õppimiseks. 
Kui juba linn pimedaks läheb, käime raekoja platsil esimest adventi tähistamas. Täna siin mingit tseremooniat ei ole, koroonahirmus seda ei tehta. Sellegipoolest on raeplats rahvast paksult täis. Lapsed tahavad siin jääväljakul ka uisutada, aga rahvast on natuke liiga palju, seega loobume. 
Ja siis kodus Kadi loeb, Miia saab pessu, emme teeb muhvineid ja mina tegelen UPT tööde analüüsi, paranduse ja ettepanekutega.