Esmaspäev. Öö oli hea unega, magasime hästi. Isegi Kaja töölemineku hommikuhelin suurt und ei hakkinud.
Peale hommikusööki käime Miiaga autorehvi parandamas. Minu tavakoht oli puhkusel, aga suunati sinnasamasse kõrvale kust siis ka abi saime. Rehvis oligi nael, pikk ja peenike teine...
Peale lõunasööki lähen lastega randa. Oleme seal pikalt, lasen neil lihtsalt teha mis tahavad ja nad mängivad koos ja organiseeritult: vahepeal ujuti, siis jälle ehitati liivalossi. Mina olin vahepeal ka puu varju all, et päike liiga ei teeks. Varju all olid ka släkkar Tauri koos Krista ning võõramaalaste seltskonnaga, sai nendega ka pisut jutustatud.
Tagasi kodus magan, siis toon Kaja koju, käime Bauhofis ja käime ka terve perega ujumas 
Tänaõhtune film The Finest Hours (2016) – kunagi pooleldi nähtud tõsielul baseeruv merepääste teemaline film mille tegevusaeg jääb viiekümnendatesse. Põnev film, soovitan
Teisipäev. Ärkame täna kaheksast, kella peale Ega meil kodus palju aega ei ole, ei hakka üldse söömagi, paneme riidesse ja jalutame Miiaga Maarjamõisa haiglasse - Miial on täna silmakontroll. Täna silmatilkasid ei panda, vaadatakse lihtsalt läätsevahetustega seis üle. Jäädi arenguga rahule, nüüd on järgmine kord alles uue aasta alguses vaja tulla.
Tagasiteel koju võtame poest hommikusöögiks saiakesi. Lisaks vaatan järele eilse filmi lõpu, ei jaksanud eile seda lõpuni vaadata, kell läks liiga paljuks 
Lõuna ajal käime ujumas. Rannas läheb nii palju aega, et lõunasöökki on hilisem Ka otsustame ära, et täna rongiga Pukka ei sõida, läheme hoopis homme. 
Viimastel aegadel tahaks väga tööle minna 
Loll, noh! Aga on mõned plaanid mida tahaks kiiresti toimetama hakata, aga nonäed, puhkus veel kestab ja lapsedki on vaja hoida...
Tokyo olümpia käib. Ei tea kuidas meil õnnestus nii õigel ajal märgata, et epeenaiste finaal on. Igatahes lõpuks ajasid meid epeenaised suisa higistama! Isegi Kadi elas neile väga innukalt kaasa Aga no oli ka mida kaasa elada! Kuld tuli ära!
Ja siis saabub pea- ja silmade valu. Ei tea miks, aga üsna nigel on olla. Käin siiski emmel järel ja pärast toimetan aias, et äkki läheb paremaks. Läks küll, aga arvatavasti tableti abil.
Ja nüüd käime perega ujumas. Innagi tuleb omadega ujuma, kuigi meil seda kuidagi omavahel kokku räägitud ei olnud Lapsed mängivad vees kuni külmumiseni :P Kaja avastab, et Kadi käed on kollased kui surnul. Verevarustus kätes on järelikult kehvavõitu ja seega peab ta end jälgima – läks üsna pikalt soojendamise ja võimlemisharjutustega enne kui punased laigud tekkima hakkasid ja verevarustus kätes taastus...
Meil on Kajaga täna isiklik tähtpäev ja ma soetasin seks puhuks mohito tegemiseks vajaliku. Jook aga hästi välja ei tulnud, rumm oli vist ka mingi vale. Igatahes maitses asi nii halvasti, et peale paari lonksu tutvustasime joogile kanalisatsiooni...
Unele saadab mind film Universial Soldier: The Return (1999). Mingi universaalse sõduri ulme-märul... Üsna mõttetu film.
Kolmapäev. Eile õhtul käis üks paduvihm üle, öösel on vihma veidi juurde sadanud – ometi saab aed vett mida ta juba pikalt siin Tartus januneb!
Pilvede tõttu on hommik hämar. Toimetame kodus, sööme lõunasööki ja mängime lauamänge – kõike seda selleks, et teha aega parajaks ja siis kahese rongiga lastega Pukka sõita
Pukaski on sadanud, maa on rongilt tulles lompidega kaetud. Rongilt tulevad ka tikktokkerid Martti ja Hanna koos koeraga. Liigume nendega koos, ajades enamasti ehitusjutte. Tore rahvas, mulle nad meeldivad (Y) Järgmise nädala lõpus peaksid nad ka oma pulmapeo maha pidama 
Pukas kastame kasvuhoonet, vaatame elamise üle. Käime poes kus ka tiktokid samal ajal on Siis teeme ringi ümber renoveeritava koolimaja ja jutustame üleaedse Andresega. Kell muudkui läheb, nii et varsti liigume juba tagasi rongile 
Tartus on meil emme vastas ja me sõidame ujuma. Rannas on ka Triin tütre ja sõbrannaga, nii et ajame ka törtsu juttu ujumise kõrvale.
Kodus sööme, vaatame telet. Rooside Sõja saates küsitakse tuntumid räppareid, üks taat pakkus Vello Orumetsa – täiesti segane vend ikka
Joomla neljandast versioonist on väljas RC5, ehk uus täisversioon tuleb järjest lähemale!
Neljapäev. Lasen hommikul lastel ise õuetegevuse valida, peaasi, et oleks Tartus ja ei oleks piletiga Õnneks ei lähe otsustamisega kaua, mõlemad arvavad, et võiks siis randa minna Lähemegi.
Rannas on täna ka üks Miia endistest lasteaiakaaslastest ja nii siis mängitakse ja hullatakse kolmekesi. Mina lihtsalt jälgin mängu. Kui pisemad mänguväljakule lähevad, olen mina Kadiga jõe ääres. Ühtäkki aga näen Miiat tulemas: joriseb ja nägu on suu ümbert verine. Pisike kukkus ronimispuudelt näoli maha liiva sisse, aga vaatamata üldiselt pehmetele oludele, on katki lõug ja huul nii seest kui väljast. Peseme haavad puhtaks kaasas olnud veega ja sõidame koju, et siis haavapuhastusvahendiga üle käia. Lisaks välistele haavadele kurdab Miia ka, et sööki närides on lõualuud pisut valusad – järelikult oli ikka väga korralik mats ja maaga ühendus. 
Ja siis munemegi mõnda aega kodus. Hiljem käime Miiaga Reiniku taga. Kui emme saabub, käime taas ujumas. Samal ajal tuleb vihmapilv ähvardavalt lähemale, aga sadu ei tulnudki :P
Täna sain ministeeriumist teate, et ka minu isikukood ja ID kaarti pilt lekkisid Nonoh, vaatame siis kuna keegi neid andmeid ka ära kasutama hakkab, kui üldse hakkab.
Täna hõigatakse, maha, et Joomla 4 lõppversioon väljub liinilt 17. augustil
Tallinnas kuskil esineb keegi Harley Evandar. Google ei tea temast midagi, aga ürituse juures oli paar klippi: Take On Me ja Leave A Light On. Päris mõnusad töötlused (Y)
Reede. Ennelõunal jalutame lastega linna - Kadiga käime Gildi polikliinikus vereproovil. Kuigi ta tavapäraselt terve tee halises, ei olnud vereandmine sõrmest mini vägitükk ja kõik laabus kenasti. Tundub, et see oli viimane kord käia polikliinikus Gildi tänaval – augustis kolitakse üle jõe uude majja
Siit edasi võtame vabalt: mängime mänguväljakul, käime mäkis söömas ja jalutame ringiga kodu poole. Teel käime meiekast läbi, aga kui poeuksest välja saame, tabab meid paduvihm mille saatel siis koju tõttame 
Toon emme töölt ära ja käime Maximas. See nende äpp, mida nad nii hirmsasti ise kiidavad, ei tahtnud seekord toimida, nii et tuli iseteenenduses kõik tooted uuesti läbi lüüa, hea et meil neid vähe oli
Vihma sajab, aga käime ikkagi ujumas. Nii on oluliselt põnevam käia kah Rannas kedagi ei olnud, olime ainsad sulistajad Miia ja emmega, Kadi ei ujunud - ei tahtnud märjaks saada
Vihmajärgselt on õues vaid 15 kraadi sooja – suvesoojad hakkavad vist päris taanduma. Aga eks see ole teada ja tuntud teema, et alates augustist on ööd alati jahedad, kuigi jah, augustini on veel paar päeva aega.
Magama keeratakse täna nii, et emme on Miiaga diivanil ja mina Kadiga üleval. Miks asjad nii korraldati, ei tea...
Laupäev. Hommikul kohe asjad kokku ja Pukka. Enne teeme veel linnas Vytautase ostmise peatuse, Coopis on see praegu odav. Coopil on aga hinnad süsteemis pudeli kaupa, kui ma tagaruumist ühe kuuese ploki saan, siis seda kassa ei tunnista, lüüakse ikka sisse, et ostsin kuus pudelit Imelik, miks pole neil ploki hinda – mul tarbijana ju oluliselt lihtsam suuremat kogust jooki osta ja ma pole usutavasti ainus kes tahab plokiga...
Sel korral polegi meil Pukas midagi otsest plaanitud. Avastame, et võiks ju muru niita, et kõrvalhoone tagant saaks trimmeriga, aga muu aed on liiga madal ja hõre, et trimmeriga vehkima hakata... Nii siis teemegi vaid kuuri tagant ja tagaaia äärest.
Ja siis teeme jalutuskäigu. Jalutame tikktokkarite juurde. Mõlemad on kenasti kohal. Martti tegeleb katusega ja Hanna on moraalseks toeks, kuna tal on silmadega hetkel tõsiseid probleeme ja nägemine on halb. Igatahes oleme veidi seltsiks, Miia mängib koeraga ja mina vaatan Marttiga maja hetkeseisu üle. Maja on üsna kehvas seisus, aga selle päästmine käib täiel aurul (Y)
Õhtul tuleb mul mõte, et teeme ühe väljasõidu. Pisut eemal on Rebaste ja seal oli migi külakeskus vms – nii palju kui autoaknast silma on hakanud. Räägin ka teised ära ja sõidamegi sinna.
Rebaste on mõnest majast koosnev küla kus on isegi kiigeplats. Silt on siin küll väljas: eravaldus. Aga sealsamas mändide all on ka üks nõukaaegne mälestusmärk mida ma Miiaga vaatama lähen – teisi ei huvitanud, istusid autos . Aga et siin tõesti midagi muud teha ei olnud, siis otsustasin, et läheme vaatame üle ka maantee ääres oleva allika.
Vaat see allikas, ohvriallikas Nuudaläte, oli oluliselt põnevam vaatamisväärsus Oleme siin kunagi ammu ka varem käinud, aga kas siis lapsi juba oli, seda ei mäleta 
Elisa teenuste telekapult jäi koju. Aga nett toimib, nii et panen läpaka telekale taha ja lapsed saavad telekat niimoodi ka vaadata Teeme ka grilli oma plekkvannis. Hiljem hoian vannis tuld ja seda üsna pimeda tulekuni kuniks me aias toimetasime ja šampust jõime mis Kaja ema külmkappi oli jätnud Lisaks sai kuuri kõrval puuhunnik läbi tuustitud, et mis on toores, läks aia äärde kuivama ja mis kuiv, sellele leidsin pisut kuivema koha.
Pühapäev. Öösel sadas ja lõi äikest, Kadi jooksis emme juurde kaissugi. Üldse oli üsna pime ja hommikki hämar. Aga öös oli veel mingeid seiklemisi, seega ärkan peavaluga...
Kaja sõidab kohe hommikul Miiaga Tõrva. Meie Kadiga ärkame ja Kadi paneb tikktokkerite live peale. Martti tuleb üksi „mäelt” alla, et maja juurde ehitama minna. Muu jutu sees küsib, et ega kellelgi HDMI kaablit üle ei ole, et nad said teleka, aga kaablit pole. Mul just üks vedeles, lasin Kadil talle kirjutada ja nii tegi Martti oma käigutee meie kaudu, saades väravalt kaabli Lahe, küsi, ja sulle antakse!
Kaja käib emaga Hummulis marju korjamas ja siis tulevad sealt otse siia. Mina juba korjan tikreid ja nad liituvad minuga. Marju meil aga palju ei ole ja varsti on töö tehtud. Võtame ette maja hoovipoolse vihmaveerenni korrastamise. Nimelt on majale kunagi uuem katus pandud, aga vihmaveerenne pole keegi paika sättinud ja vesi lihtsalt voolab katuselt rennist mööda. Kolme peale saame renni maha, siis tegelen rennikinnititega ja saame renni ka kenasti üles tagasi – toimib! Ajutine lahendus, aga toimib.
Kuulen, et Aix on maal. Sõidan sinna ja võtan laenuks muruniiduki. No kurja küll! Muruniidukiga on ikka oluliselt lihtsam kui trimmeriga! Küll jah, niidukiga kuuri taga teha ei saa, seal on palju mutihunnikuid, aga teine pool aiast on sellega kui lust ja lillepidu teha. Seega, muruniiduki ost tuleb taaskord päevakorda.
Täna helistab eelmine omanik ja uurib miks ma temaga probleemidest otse ei ole rääkinud, et miks ma kasutan advokaadi abi. Seletan siis, et olen piisavalt loll selleks et seadusepügalatega oskaks ringi käia. Igatahes tahab ta meiega kokku saada ja paika sai järgmise laupäeva südapäev, kui varem ei õnnestu. Nonäis, ma üldse ei taha kakelda, tahan rahulikult elada... Saaks vamminõudega ühele poole, siis enam ei tüütaks, tulgu mis iganes veel välja, vähemalt praegu ma mõtlen küll nii.
Aga meil on tänaseks Pukas kõik tehtud. Viime Õnne Tõrva ja võtame peale minu ema, et käia surnuaias. Nimelt on täna neljakümnes päev vanaema surmast. Ema on kuidagi endast väljas, ei saagi aru kas vanaema või homme taasalgava tööpõllu pärast.
Tartus hakkame Kajaga tikreid puhastama, aga et saunatamine vahele tuleb, siis tikrid jäävad homseks teemaks Eks väsimus ole ka niisama peal, vaja meil siin selle toimetamisega lolliks minna