Esmaspäev. Nädal algab pilviselt. Väljas on hommikul vaid 15 kraadi sooja. Lubatakse päeva peale vihma, suisa laussadu. Kaja läheb tööle autoga ja mina alustan oma uut tööaastat liikudes rattaga.
Koolis on peale minu Eda ja Ain. Asun kohe oma serveriruumi kallale, et UPS kokku laduda ja serverikapis asju pisut ümber tõsta. Erinevate tõrgetega asjad sujuvad.
Ennelõunal saan advokaadibüroo arve. Ei ole ilus näha kaheksasaja eurost arvet. Tavatööga laenude kõrvalt ikka paras laks. Õnneks on pisut kogutud ja õigusabi me lihtsalt vajasime, nii et kahju küll, aga teisalt vaat et vältimatu vajaduse tulemus.
Päeva teine pool kulgeb kohvijanus ja näljas - süüa kaasa ei võtnud, kohvimasin on ’out of order’. 
Panen oma koopiamasinad täispööretele ja tegelen puhkuse-eelsete teemadega mis veel pooleli olid.
Toas ei taha nagu kuidagi olla, väljas aga sajab kergelt. Miia aga tahab õue, nii me siis läheme koos mängumajja ja oleme seal mõnda aega
Kadi on samal ajal Stellaga all linnas - suured tüdrukud ju juba. Annan neile aega kaks tundi, et nad seal liiga pikalt ei kolaks.
Kui Kaja saabub, puhastan mina juba tikreid. Teeme need täna valmis ja teeme neist moosi. Moosi teeme ka punastest sõstardest, aga mitte päris moosi vaid midagi tarretisesarnast, Kadi seda armastab.
Teisipäev. Kui emme lahkub, ärkan mina üles. Ja kui mina lahkuma hakkan, ärkab Miia üles 
Hommik on päikeseline, aga kraadivõrra jahedam kui eile, ehk 14 kraadi.
Täna tööl, enne kui majandusjuhataja majja tuli, üritasin serverid kõik tagasi tõstan värskete akudega UPS’i taha. Tehtud!
Ja siis sai astutud järgmise suurema sammu poole: domeenikontrolleri üleviimine vanast ESXi’st uude. Juba kopeerimine on selles toimingus ajamahukas tegevus. Mõningate seadete näppimine ja masin sai üles. Lülitasin vana välja: nett jäi küll masinatel tööle, aga domeenikontrollerit arvutid võrgus ei näe. Ilmselt VLAN’de vahelised suhtlused vajavad ESXi võrguühenduste juures ülevaatamist...
Tööpäeva lõpuks saabuvad kooli Kadi ja Miia. Liigume siit alla linna, et käia raamatukogus. Kadil on vaja uut raamatut ja minagi võtan Bruno Junki elulooraamatu. Jalutuskäik alla linna ja koju saab olema üsna väsitava iseloomuga. Pealegi, tööl sai ju nagunii palju mööda treppe joostud :P
Kodus puhkame, emme juba puhkab. Lapsed meil puhkust nautida loomulikult ei lase, aga asi seegi, et vedeleda saab. 
Vahepeal tuleb suurem sajuala peale ja siis on kõigil mingi isetegevus. Kui vihm taandub, läheme jalutama emme ja Miiaga, viies ära ka pakendi ning paberi.
Kolmapäev. Ei tea miks Miia meil üldse magada ei näe - tuli teine üles juba siis kui Kajagi üles läks. Ja siis muudkui kolistas ja vabandas iga kolina peale... Ehk siis ei saanud minagi rohkem magada...
Koolis olen tänasest kantselei valves. Tegelen loomulikult sel ajal enamasti oma teemadega, sest tegelikult vajati kantselei teenuseid ikka väga vähe: üks lapsevanem tõi õpilase asjad ära, üks helistas ja küsis infot, seltskond käis ruume uurimas. See seltskond olid mingid bändimehed kes tahavad teha muusikavideot 
Aga mul käis täna ka nö külalisi Üks neist oli Eleriin, kuna tal oli ka kooli asja. Tõi mulle päeva pisut positiivset nooti – üks rõõmsamaid inimesi terves koolis.
Lapsed söövad terve päeva jooksul väga vähe. Pragan nendega pisut, aga no see on kõik kui vastu seina... Ma ei tea kuna nemad ükskord sööke korralikult sööma hakkavad! Jah, olin minagi lapsepõlves üsna valiv ja olen praegugi, aga toiduvalik on mul lastega võrreldes ikka oluliselt laiem ja söön ka korralikult...
Õhtul oleme Miiaga mänguväljakul. Mängime pinksi, aga siis avastab ta ühe omavanuse tüdruku ja nii olen ma puhtalt üksi Kasutan seda aega slackline peal
Kadi teeb Stellale minipatse ja neil läheb aega. Nii kutsub Kadi Stella ema meile kohvile, sest seni kuni meie siis jutustame, saavad nemad veel patse punuda Ja ega meil selle vastu midagi olegi, Stella ema on tore inimene ja hea vestluskaaslane.
EV on valmis saanud riikliku ilmaäpi. Proovisin, ei midagi rohkemat mida muidu netist kätte ei saa
Ma ütleks, et see on üks parimaid vestlusi koroona teemadel: Fookuse saade. Vaadake ja mõelge, kas olete kõik lihtsalt puuga pähe saanud või olete süsteemi pealesurumise ohvrid. Ja mis lõpuks tähendab „ei ole kohustuslik” ning miks ei tohiks lapsi vaktsineerida...
Neljapäev. Kuniks mina kodus toimetan, lapsed üles ei tule. Hüppan ratta selga ja liigun kooli.
Koolis võtan ette arvutiklassi masinate BIOS uuendused ja siis kohe ka Win uuendused. Panen asjad jooksma ja lähen üheksaks kantseleisse valvet pidama Loomulikult käin vahepeal ka arvutiklassis seisusid üle vaatamas ja masinatele järgmisi käsklusi jagamas. Üllatus on see, et nendel arvutitel keerab Win uuendus keele- ja klaviatuurisätted kõik eesti keele peale! Eks ma siis panen kõik nii paika kuidas mul vaja on, aga päris lõpuni ma selle klassiga selle jama tõttu ei jõua...
Mingid pakisildid tulevad, teavitan inimesi neist. Selgub, et neid on tellitud muidu kooli kui silditeade tuleb, aga vahet ei ole, saavad ka ise järele minna Külalisi käib ka täna: Jörgen ja Triinu. Tore on kaastöötajaid näha ja nende toimetusi kuulda
Lapsed tulevad mulle töö juurde järele, liigume koju. Ka emme jõuab samal ajal. Aga üldse ei taha toas konutada, otsin endale tegevust ja nii oleme Miiaga aias ning koristame mängumaja Päris pesema me põrandaid ei hakka, kuigi peaks, aga pühime puhtaks, paneme asjad korralikumalt ja muist viskame ka ära.
Terve perega teeme jalutuskäigu Konsumisse, aga et see on liiga lühike toiming, siis lõpuks võtame auto ja käime Innal külas – ta ise kutsus, vajas ehitusalast nõu.
Inna võtab tagatoas tapeeti maha, kuni krohvini. Küsimus tekkis aknapõskede tasandamisega krohvipinnani. Rääkisin, kuidas mina teeks, aga otsustasime üle küsida Kaja venna käest, kuidas spetsialist teeks Ja meil olid täiesti erinevad lähenemised, loomulikult Kaido mõte oli parem
Reede. Öösel on koolis elektrikatkestus olnud ja fuajees on turvakardinad all. Selgub, et turvafirma pole poole aasta jooksul viitsinud ära vahetada turvasüsteemi akut ja nii kui elektrikatkestus on, jookseb turvakardin kolinal alla Et täna ka Eda majja tuleb, siis tegeleb ta turvafirma teatamisega ise. Ja üldse, mina saan kaks tundi aega tegeleda oma asjadega, ilma et peaks kantseleil silma peal hoidma. Kasutan seda aega eilse arvutiklassi lõpetamiseks ja võtan kohe ette ka teise arvutiklassi. Töödega asjad sujuvad, teen ära ka õpetajatetoa ja kantselei masinad.
Täna tehakse meil Pukas lampkasti puhastust. Tellisin tühjendamise ja pesu, et siis kuivkäimlast saaks loobuda ja sealtkaudu sisse vedada veetrassi ning kanalisatsiooni. Mis saaks valesti minna? Aga ma tühjendajale juba tellides rääkisin, et peale tööd helistagu, sest ma tahaks teada kas ja milliseid jamasid sealt tulla võis. No ja seda jama sealt tuli... Tühjendaja oli tulivihane, kuna tema hinnangul ei olnud tegu kuivkäimla vaid prügikastiga. Et seal olevat kõike: puuoksi, roikaid, kive, kilekotte, mingeid plastikujuppe, torujuppe jpm. Et tema tegi mis teha sai, aga asjad mida masin ära ei tõmmanud, tuleb ise käsitsi välja korjata. OK, selge, kui nii, siis nii, aga selline teade ei olnud taas meie jaoks midagi rõõmsat. Oleme niigi juba igasugu vatti saanud selle majaga, mis siin veel tulla võib???
Täna on hea seik: helistatakse Wernerist, et üks tšekiprinter ei tööta. Werner oli meie klient eelmises töökohas kus ma ei tööta enam täpselt kaks aastat ja üks kuu. Aga ma ei imesta, kui kunagi veel mõni analoogne kõne võib tulla
Windows 10 on uuendustes lisanud taskbari reale uue vidina mis näitab ilma ja millel seistes näidatakse uudisteakent, ise nimetavad seda vidinat nimega News And Intrests. Uuendasin domeenis Group Policy seadete mallide failid ja sain domeenipõhiselt kõikidel arvutitel selle News And Intrests välja lülitada – ilma asjata segab ja laiutab taskbaril...
Peale tööd lähen lastega linna. Kadi tahab telefonist pangaäppi kasutada ja selleks on vaja talle pangas juurdepääsud teha. Pangas on aga liiga palju inimesi ja me ei viitsi ootele jääda. Pealegi tuleb varsti minu ema bussiga Tartusse ja me pidime talle vastu minema
Emaga suundume Kaubamajja. Ta tahab prillipoes käia ja elu esimest nutitelefoni osta. Prillipoes me aga midagi tehtud ei saa. Ema eeldas, et saab kohe ka silmad ära testida ja siis prillid tellida, aga silmade testimisele on vaja eelregistreerimist. Nii käisime siis telefonipoes ja lõpuks leidsime talle taskukohase ja meeldiva telefoni: Xiaomi Redmi 9T. See tuleb talle küll pakiautomaati, aga sel pole vahet. Saan Elisast endale TASUTA ka ühe digiboksi puldi, nimelt me unustame ruuterit ja digiboksi Pukka kaasa võttes pidevalt puldi maha, nüüd saab Pukka oma pult
Kadi on end telefonipoes üles keeranud. Vahtis seal iPhone ja nüüd ulub ja kurdab mitu tundi, et tema nii väga tahab iPhone telefoni... No ei saa inimene aru, et telefon on siiski telefon, vahet ei ole kas iPhone või mõni Androidiga klots...
Kaja tuleb töölt otse meie juurde linna. Nii saame siit koos käia Prismas kappi vaatamas mis emale meeldis ja ka Inna juures, enne kui koju liigume.
Ema jääb täna meile öömajale. Ma ei teagi, kas see on esimene kord üldse? Või on varem ka õnnestunud tal meil ööbida? Millegipärast ta on alati just Inna juurde öömajale läinud
Laupäev. Öö on igati OK. Hommik on sajune ja hämar, käima minemisega on veidi tegemist Enne kui linnast lahkume, käime all turul, et ema saaks osta kurke jms.
Pukka jõudes enam ei saja, aga ilmateade ei luba pikalt rahulikku olemist. Üldiselt tulime täna Pukka vaid selleks, et siin kokku saada eelmise omanikuga kes tahab ka vammi teemadel asju üle vaadata. Seniks me tegeleme kasvuhoone ja aiapidamisega, korjame ära alla kukkunud õunad ja veame laiali mutimullahunnikud.
Eelmine omanik saabub pojaga, mitte vennaga, nagu varemast eeldasime Kuigi meie advokaadi kirjad on olnud kõik üsna kurjas ja käskivas toonis, häälestan mina end küll sõbralikule ja inimlikule lainele ja seda on ka külalised. Igatahes vaatame kõrvalhoones asjad üle ja näitame ka peahoonest leitud seen- ja puukoi kahjustusi. Ja üldse, suhtleme kõik kui inimesed inimestega, keegi mingeid etteheiteid ei tee, kõik on rahumeelne. Lõpuks teeb eelmine omanik oma argumenteeritud pakkumise mis on küll kolmandik ehitusfirma pakutust, aga mulle meeldivad tema argumendid. Samas ma ütlen kohe ära, et palun pakkumist meili teel, kuna tahan järele mõelda ja vajadusel ka notariga konsulteerida, et ma ei ütle nende pakkumise peale ei EI, ega ka JAH. Poeg küll läheb siin korraks veidi leili ja hakkab juba välja loopima ostu-müügilepingu tagasikeeramise kaarti – see oli minu jaoks ikka täielik üllatus, sest ma olin täitsa kindel, et seda puutolmuhunnikut küll keegi tagasi ei tahaks Igatahes, et me midagi kohe kinnitama ei hakanud, käisime ka aias ringi, näitasime mis oleme teinud ja rääkisime mis edasisi plaane on. Igatahes läksime lahku igati meeldival ja viisakal toonil.
Oli mis oli, aga siit edasi on meil Kajaga tujud üsna nigelad ja Kajal hakkab peagi valutama. Mulle see tagasikeeramise kaart ei andnud asu. Vahepeal tundub küll, et tagasikeeramine lahendaks selle, et meil poleks enam pangalaenu ja majateemaliste probleemidega oleks PUNKT, aga siis jälle mõtled, et alla ei tahaks ka anda, teeks ikkagi oma pesa siia ja koht ju ise-enesest meile kõigile meeldib.
OK, et meie Puka toimingud said tänaseks läbi, liigume Lõvele. Ema tahab seal kokku korjata kõik alla kukkunud valge klaari õunad, et neist siis moosi keeta. See moos on tegelikult päris maitsev, seda hakati meil juba ammu tegema
Tõrvas Maxima kassas on noormees, tülpinud olemisega ja seljas on tal must pusa millel on tihedalt mustriks sõna FUCK. Vaatan teda ja mõtlen, et kui mõistlik on sellise sõnumiga sellisel töökohal kanda? Mina küll ei lubaks. Kuigi ma alles hiljuti tahtsin osta analoogset aga punast pusa. Isegi kui ma oleks ostnud, siis koolis ma temaga arvatavasti ei käiks... Üldiselt ma toda punast sellepärast ei ostnudki, et koolis kasutada ei saa.
Tõrvas käime Õnnega suhkrujahil ja siis toimetan emaga pisut arvutis ja seadistan ka uut telefoni. Käime emaga ka vanaema korteri peal. Siis aga asjad kokku ja Tartusse tagasi sõit!
Tartusse sõit algab vihmasajus ja suur osa teest on kiirabiauto taga. Nõo kandis aga sai kiirabi kas väljakutse või läks transporditaval midagi tuksi, aga masin lõi vilkurid peale ja pani eest ajama
Tartus läheme Kaja ja Miiaga jalutamas. Jalutame raudtee äärest Maxima poole kui meid tabab korralik vihmasadu. Jookseme lõpuks Super Alkosse, aga oleme seks ajaks üsna märjaks saanud. Ostame paar asja ja liigume koju tagasi, saades veel veidi tibutavat vihma krae vahele
Ja siis on saunaõhtu. Miia liitub ka meiega, Kadile ei kõlba sauna enam ammu tulla. Aga ega me seal kaua ole, või noh, mina olen kõige kauem, kui teised lahkuvad, panen telefonist muusikat, aga mitte ükski lugu ei passi praeguse majateemalise mõttemaailmaga. Lõpuks, kui tuleb DND lugu, siis see passib! Kuulan peale selle veel paar DND lugu ja lähengi tuppa dušši alla.
Kadi tahab emmega magada. OK, mina magan siis Miiaga ja all diivani peal. Vaatame Miiaga telekat kuniks pisike magama jääb. Mina aga vaatan filmi lõpuni ja reklaamiminutitel kolan kinnisvarakuulutustes. Avastan, et Pukas müüakse ka krunti, igati mõistliku alghinnaga, aga sellele on vaja pakkumisi teha ja seda juba teisipäevaks, aga seks ajaks ei suuda ma midagi mõistlikku välja mõelda. Igatahes kui peaks maja tagasipööramiseks minema, siis vist ehitaks ise maja, vaid krunti oleks vaja! Nii palju on mind praegused seisud õpetanud, et ise maja ehitamine ei ole midagi ületamatut (Y)
Pühapäev. Juba seitsmest saati ei saa ma enam sõba silmale, teised vist magavad, aga minul majamõtted tagasikeeramise osas ei lase taas elada. Keerata tagasi või minna siiski edasi? Meilile ei ole veel pakkumist tehtud, seega see tagasikeeramine võis olla ka lihtsalt psühholoogiline käik?! Lõpuks tabab mind mõte, et läheks ikka võiduka lõpuni edasi – kas pean tõesti esimese katsumuse peale alla andma? Ootame vastaspoole pakkumise ära ja äkki saame siiski sellest lollist teemast üle ning kõik rahulikult eluga edasi minna.
Hommikul käime Lõunakeskuses – lastele on kooli/lasteaeda üht-teist vaja. Vahepeal läheme kõik kaduma: panen telefoni Kadi seljakotti ja kui Miiaga tualetis käin, siis me ei suuda emmet ja Kadi leida... Lõpuks me teed siiski ristuvad ja elu läheb taas edasi...
Olen täna tujuta ja hajevil, majateemad muidugi mõjutavad. Millegi osas ei ole huvi ja isegi kui asjadele ei mõtle, on aru saada et teemad piinavad. Oleks selle vammi teema pidanud äkki lihtsalt korstnasse kirjutama, eestlaslikult küüru tõmbama ja edasi minema? Ju ma tavaliselt siis nii teengi, ja nüüd, kord elus kui vastu hakkan, tapab see mind sisemiselt! Huvitav, et küüru tõmbamine justkui pole kunagi tapnud... Imelik see inimene ja ilmaelu.
Mul oli kunagi teooria, et kui seltskonnas on kolm inimest, siis üks neist on napakas, aga mitte kunagi ise. Hiljem hakkasin aru saama, et kui seltskonnas on kaks inimest, siis üks neist on napakas, aga mitte kunagi ise. Nüüd olen aru saanud, et kui seltskonnas on kaks inimest, siis üks on neist napakas, ja see oled alati sina ise. Võibolla pole üldse seltskonda vajagi, ka üksi olles oled see napakas ikka sina ise...
Kodus tagasi sööme lõunat ja puhkame. Mina loen Bruno Junki elulooraamatut kuniks Tammeka – Nõmme-Kalju mäng peale tuleb. Panen teleka käima ja vaatan. Miia mängib teleka ees maas ja vaatab vahepeal mängu, siis ütleb, et mäng on ju Tammekal, et läheme sinna, tema tahaks sinna mänguväljakule. Mulle sobis. Ilm on täna suurepärane, võtame tõukerattad ja tõukame end kahekesi Tammekale.
Vanu Tammeka fänne ei ole ja pole ka pikalt olnud nagu turvanaine Kersti rääkida teab. Vaatame Miiaga pisut mängu. Nõmmekate fännid teevad pisut lärmi ja vahepeal ka mingid plikatirtsud Tammeka poolelt teevad hüüdeid ja löövad trummi vahele – igati tore melu Siis liigume Miiaga mänguväljakule kus Miia kohe sõbranna leiab ja mina saan sealtpoolt mängu vaadata. Tribüünilt oleks päike selja taha jäänud, nüüd paistab silma :P Ja siis lüüakse meile esimene värav, kuidagi veidralt postipõrkega. Siis teine värav. Ja kolmas värav vist lüüakse siis kui kohtunik mängu lõppenuks vilistab, sest mina küll aru ei saanud, et kolmas löödi, tegelesin siis just Miiaga, aga lõpuvilet kuulsin ja siis just teavitati ka tribüünilt, et mäng lõppes 0:3.
Tõuksime Miiaga koju tagasi. Aga me ei lähe tubastele toimetustele vaid oleme aias. Miia mängib mõnda aega Johannesega, mina istun läpaka taga ja toksin artikleid kokku, kõrval mekki andmas eilseks saunaks mõeldud tundmatu vene õlu