Esmaspäev. Kaja on puhkusejärgselt tööl tagasi. Ärkan ka kuidagi vara, lapsed põõnavad veel. Vaatan telekast filmi ja joon kohvi. Filmi nimi on Tundmatu (Anon, 2018), selline pool-utoopiline film, aga üsna huvitav.
Peale hommikutoimetusi sõidame kõik ratastega. Selle ringi käigus saab Miia Helena juurde ja meie Kadiga teeme suurema rattaringi.
Võtan ette ja vaatan üle kõik kooli serverite ja ruuterite logid, et ega midagi kahtlast silma ei hakka. Siis saab Aliexpressis ringi kolatud ja tundub, et leidsin oma trimmerile uue karburaatori. Mul enda omal ta jukerdab, ei taha korralikult käia, loodan, et uuega saab asi korda. Küll saabub ta vist alles peale hooaega :P
Viimasel nädalal on palju peavaludega päevi olnud, kahtlustan, et äkki on hoopis hammastega midagi, et põletikud vms. Pealegi viimasel ajal on taas vasakpoolsed nii ülemised kui alumised purihambad kihelenud. Panin eelmisel nädalal endale aja ja nüüd siis käin arstil ära. 
Arst vaatab, et kõik hambad on korras, et katki küll midagi ei ole. Aga on näha, et ma oma hambaid muljun kas teadlikult või mitteteadlikult, äkki krigistan öösiti. Pakutakse mingit võimalust silikonist teha mingid hambakaitsmed mida siis öösiti kanda, et paljud on teinud ja rahul. See lõbu läheks maksma ligi 170 eurot. No ei tea, mõtleme veel. Aga jah, peamine, et hammastega on kõik korras 
Hambaarstilt tulles käin pangaautomaadist läbi, kuna Sergeile olen asjade eest veidi sees. Ja siis istun aeda läpakaga, aga et Sergei tuleb suitsule ja ma talle raha annan, siis ta jääb minuga lobisema ja läpakas midagi teha sel ajal ei saagi.
Kui Kaja saabub, ei suuda me kokku leppida mis õhtusöögiks saab. Mul pole kõht tühi ka, nii et seda raskem otsustada Lõpuks läheme Opera pitsasse.
Kajal on täna kontori päev olnud ja tal on pea 5000 sammu käidud. Otsustame siis jalutusringile minna. Lapsed lähevad koju, meie Kajaga teeme suure ringi, nii et lõpuks kui koju jõuame, on jalad villis ja 10000 lõhki.
Taaskord vabam aeg. Võtan Jõuluporteri ja istun süleriga aeda. Seekord mind keegi ei sega kui Miia vahejutud marjapõõsaste vahel välja arvata 
Õhtul saab veel ka filmi vaadatud: RED: Eriti ohtlikud agendid 2. Olen seda varem näinud, aga siiski oli tore taaskord vaadata.
Teisipäev. Täna on reisipäev ja tuleme lastega kaheksast üles. Kui hommik on Tartus märg, siis sadu enam pole ja päike tervitab. Kümneks liigume kõik rongile, kaasa võtame ka Miia sõbranna Helena.
Rongile tuleb ka Kaire oma tütre Eliisega. Kaire tahtis meie Puka maja näha ja lihtsalt aega veeta, nii me siis sellise sõidu ette võtsime. Asume aga rongi, kõik on OK.
Pukas rongilt maha tulles sajab. Vaatan pilveradareid ja paistab, et niipea meil kuivaks ei lähe. Sadas terve tee kuni majani tihedat vihma, nii et kõik saame märjaks Miiat ja Helenat aga ei kõiguta miski, nemad on ikka aktsioonis ja möllavad õues ringi. Muru sees käimisest on neil ka jalanõud märjad, aga ikkagi - nad ei kurda.
Kui maja juures kõik nähtud ja üle vaadatud, pakun Krainesse minekut, kuna jalutada nagunii suurt ei kannata. Ikka sajab ja mul on tunne, et sajab terve meie Pukas oleku aja...
Õnneks Kraines sees ei saja Tellime toidud, sööme, oleme ka niisama aega täis. Siis aga käime maja juurest läbi ja läheme juba rongile. See kolm tundi läks ikka üsna kiiresti.
Olgugi, et oleme märjad, oli tore käik. Me pole Kairega juba iidamast-aadmaast suhelnud, nüüd on siis see punkt täidetud Kadi ja Eliise erilist kontakti omavahel ei leidnud, kuigi nad ühevanused on ja pisipõlves isegi mitu korda kohtunud Miia ja Helena, no need olid kui sukk ja saabas, neid polnud vahepeal ei kuuld aega nähagi, niimoodi möllasid koos ringi (Y)
Tartus aga ei saja. Võiks lausesse lisada sõna 'veel'. Rongisõidujärgselt jäid Miia ja Helena Reiniku taha mängima, mina Kadiga liikusin koju ja lõpuks keerasin üldse magama. Äratas mind Helena ema Edith, et ta tuleks võtaks plikatirtsu ära Lähen siis neile kooli taha järele ja hakkab ka samal ajal Tartus sadama.
Tööpäeva lõpus käime Miiaga Kajal järel ja sealt edasi juba külastame Espaki ning Ehituse ABC'd. Otsime WC-potti, kraanikaussi, kraani-segistit ja boilerit. Taaskord mingid isendid jäävad silma, aga tuleks veel netis uurimustööd teha mida me siis ka hiljem teeme.
Kolmapäev. Otsustan hommikul, et ei lähe kümnesele rongile, kuna Kadi läheb üheteistkümnest sõbrannaga toimetama, siis ei taha, et Miia üksi jääks. Toimetame kodus ja peseme pesu.
Kui tahame Miiaga ratastega sõitma minna, avastame õue pealt Tuuli kes tegeleb maalilaagri teemadega ja värvib lõuendeid. Uurin maalilaagri kohta, kuna Jenna oma emaga sinna läheb ja Kadi nagu oli ka huviline. Saan kogu info kätte ja hiljem suhtlen nii Kadi, Kaja kui Janikaga ning lõpuks on asjad sealmaal, et Kadi saab teisipäeval viieks päevaks maalilaagrisse.
Miiaga sõidame ratastega ja käime ka Tammeka mängimas. Siis tuleme tagasi koju, ka Kadi jõuab oma ringreisilt tagasi ja lapsed saavad süüa. Endale teen praemune üle pika aja Siis võtan seljakoti ja hakkan rongile minema. Aga otsustan pileti veel enne majast lahkumist üle telefoni ära osta.
Elron.ee, nagu ikka, panen marsruudi paika ja avastan, et on muudetud rongide väljasõiduaegu, et minu rong väljus juba 13:27, ehk et on läinud. Imestan, kuna pole kuulnud aegade muutmist. Ka nende kodulehelt esimese hooga ei leia. Selge, kui nii, siis nii, lähen siis õhtusega...
Liigun kuuri, et otsida üles turvaistme üks vidin, et saaks istme ära anda. Kuuris pole aga elektrit. Helistan Kadile, et pangu must juhe seina. Varsti helistab Kadi tagasi, et ta ju ongi seinas. Meenub, et vahel on valge pikendusjuhe. Palun siis pikendusjuhtme ka seina panna. Ootan, ei miskit. Lähen siis tuppa uurima. Kadi oli lasknud Miial valget juhet seina panna ja tema muidugi pani pikendusjuhtme otsa pikendusse endasse Naera või kõht kõveraks, aga laps samas ju tegi mis paluti 
Hiljem istun läpakaga aias. Uurin Elroni lehte, et mis nende kellaaegadega siis lahti on. Ajaplaanides on küll kõik nii nagu enne. Avastan lehe all rongide kaarti, kell on 14:55 ja rong on Pukka jõudmas, kõrval legend, et rong väljus 14:14 Tartust. Mida kuradit??? Ja siis turgatab, et ma lammas mitte ei vaadanud Tartu-Puka suunda, vaid Puka-Tartu oma Täitsa lõpp, nii palju läks aega, et aru saada, aga noh, vähemalt õhtune aeg on nüüd õige
Miia samal ajal jookseb igasugu kotiketse ja karbikestega ning korjab marju aias Tal on mingi plaan, aga ma isegi ei taha seda teada mis plaan see on, kindlasti mulle ei meeldi, las parem toimetab
Kaja helistab et ma viiksin Miia pereleiba. Tal läheb kauem ja samal ajal sai Kaidil koosolek läbi, et võtab tüdruku enda juurde. Teengi siis ringi ära ja tulen koju tagasi, võtan nüüd oma asjad ja liigun lõpuks rongile.
Päris palju rahvast on rongile tulemas, ka #rastadpukas jõuavad viimasel hetkel, aga nad sisenevad teise vagunisse. Nendega saan koos kodu poole jalutada, kuna suur osa koduteest on meil ühine.
Pukas teen ettevalmistusi homsete tööde osas, avades tänavapoolset seina nii palju kui see kruvidega kinnitatud oli. Ka panen keldrisse niiskuse-eemaldi käima.
Kui õhtu juba hämardub, jõuan nii kaugele, et saan ratta selga ja sõidan ujuma. Vesi on karge, aga kargeks on ka õhtune õhk läinud Liigun pildistamiste saatel tagasi koju.
Kodus vaatan Rahva Teenrit ja naiste jalka EM'i, aga telekas hakib hirmsasti ja lõpuks ma keeran hoopis magama. Kell on ka juba üle südaöö :P
Neljapäev. Ärkan kaheksast, toimetan veidi ja siis liigun Kraine kohvikusse kohvile ja pirukaid sööma. Igati mõnus päeva algus. Sinna liigun jooksujalu, täis kõhuga aga juba jalutan.
On päikeseline ja soe hommik, peaks tulema palav päev. Ehk siis suvi on mõneks ajaks tagasi
Alustan nurkade panekuga kõigi postide külge mis vundamendil oleva palgi peal seisavad. Kinnitan need palgid ära. Tööd põlvili betoonpõrandal on omajagu - jalad jäävad üsna kangeks, kuigi ma padjale toetun. Aeg läheb, aga töö edeneb, vaikselt, tasa ja targu.
Lõuna teen Kraines. Vaatan menüüd ja äkki ei taha nagu üldse midagi süüa. Võtan siiski kanašnitsli kartulipudruga, on hea küll, aga söök käib suus ringi ja siis kugistan alla Ei tea miks nagu söögiisu ei ole
Ja siis tagasi tööde kallale. Teen kuniks on aeg Kadile ja Stellale rongi vastu minna. Jäi nii, et võtan neile Krainest friikad viineritega ja lähen rongi vastu. Nimelt pannakse Kraine kolmest kinni, nemad aga just kolmest saabuvad Rongi vastu jõuan ehk minuti-kaks enne rongi saabumist.
Plikad leegivad ringi ja käivad ujumaski. Mina aga lõpetan oma ette võetud tööd. Päris kõiki poste ei saa kinnitada, kuna maja õuepoolsel küljel on vaja mõni post välja vahetada, nii ei ole mõtet neid seal paika panna Aga muidu, kõik on äge. Nüüd on vaja järgmiseks etapiks ehituspoes käia ja saab asjaga edasi toimetada.
Ja siis keeran puhkama. Kole rammestus on peal, ei ole ju harjunud füüsilist tööd tegema Ilm on õues väga palav, aga õnneks majas sees jahutab põrand mõnuga Küll ei jõua see jahedus teisele korrusele, seal on palav, näis, kuidas me magame...
Plikad saabuvad, käivad poes, mina ikka veel vedelen Hiljem aga lähen ja korjan tööriistad kokku ja siis on plaan minna ujuma. Kuna meil on aga kaks ratast ja plikad tahavad ka veel ujuda, siis otsustan minna sinna jooksuga. Tee on küll ülesmäge, aga väga ära ei kurnanudki. 
Kadi räägib, et rongis oli nii palju rahvast, et nad enne Elvat istuma ei saanudki. Aga selgus, et nääpsukesed tüdrukud ei julgenud ka kellelegi öelda, et nad oma kotid toolilt ära võtaks ja nad istuma saaks. Ja muidugi ei tulnud ju ükski laiutaja selle peale! Tegelikult oleks vaja rongides kord majja lüüa, et keelata kottide ladustamist istmetel. See oleks ju tegelikult väga lihtne, piletimüüja teeb ju rongis ringi peale igat peatust.
Vesi on jahedavõitu, aga igati ujutav. Pealpool on soojem kiht. Igatahes on mõnus ja saab ka puhtamaks. Tagasitee teen jala, plikad jäävad veel veidi ujuma.
Raudteeületuse koha peal tekib mõte, et jalutan perroonile mööda rööpaid. Aga nii kui liiprile astusin, mõtlesin, et kõnningi sinna mööda liiprit. Tee muudkui lühenes, ühtegi sammu maha polnud teinud. Kõnnin nii nagu slackline liinil, et käed on pisut laiali, et tasakaalu hoida. Jõuan perroonini, käed on juba väsinud, aga et kordagi pole maha astunud, mõtlen ära kõndida raudteejaama nurga juures oleva jalakäijate ülekäiguni. Ka sinna jõuan lõpuks ära. Eemal on mingi valge kivipost numbriga 9, kõnnin sinnagi. Siis kuulen, et Kadi ja Stella tulevad ja astun liiprilt maha. Käed on päris valusad Vaatasin kella - kümme minutit tulin seda lõiku
Ja siis oleme maja juures. Plikad tegelevad plikade asjadega, mina võtan läpaka ette, kirjutan blogi teemasid ja vaatan ka naiste jalgpalli EM'i.
Juba kui arvasin, et nüüd võib magama keerata, avastab Kadi toanurgast hiire. Kinnipüüdmine ei õnnestu, aga ta pani teise ruumi ajama, ju tal siis siin majas kuskil pesa on, aga tegeleme sellega mõni teine kord.
Reede. Esimese äratuse tegid taas pasknäärid. Üks neist lõugas mul kuskil akna taga. Siis kuulsin vaikselt kuidas esimene rong liikus ja siis juba oligi õhem uni kuni selle hetkeni, et mul endal aeg üles minna ja rongile kobida. Rong läheb kaheksast, mina äratasin enda poole kaheksast.
Hommik on päikeseline ja soe. Öösel läksid kraadid veidi madalamale ja oli palju mugavam magada, aga varane hommik näitab, et tuleb palav ilm. Lubati ka, et kuumaks läheb.
Miia on just ärkamas kui rongilt koju jõuan Toimetame hommikusööminguga ja läheme linna ratastega. Naudime ilma, oleme Vabaduse puiesteel ja mänguväljakul, sööme jäätist. Linnas kohtume töökaaslastega, näiteks Kirkega kes esimest korda ja päev enne pulmi oma ämmaga kohtuma läks, ja siis ka Enega kes sõbrannadega kohvitamas käis ja kes nüüd omi asju ajama läks. 
Kadi räägib, et nad avastasid Pukas prügikotist hiire, ja kui läksid teda päästma, siis avastasid ta juba surnud olevat Ei tea, ju tal siis juba mingi viga küljes oli, ta oleks sellest prügikotist saanud ise hõlpsalt välja. On mis on, aga tüdrukud hakkavad rongiga Pukast tulema.
Meie Miiaga lõpetame linnas umbes sel ajal kui rong peakski Tartusse jõudma, sõidame neile raudteejaama vastu. Stella läheb kohe omade juurde ja meie jalutame vaikselt koju.
Kodus keeran puhkama - palav ilm on ära kurnanud Kolmest aga läheme võtame emme töölt peale ja käime taas vannitoa sisustuse otsinguil Decoras, Bauhofid ja ka K-Rautas. Ja kui juba sealkandis oleme, siis käime Lõunakas söömas. Aga ega meie ringreis veel läbi ole Viime lapsed koju ja külastame veel Espaki ning Ehituse ABC'd :P Viimasest saame omale kraanikausi ning oleme otsustanud, et WC poti ostame Bauhofist (Y)
Kodus tagasi oleme kõik väsinud, aga Kajal on vaja veel minna sõbranna kassi üle vaatama. Sõbranna on puhkusereisil ja Kaja lubas kassi kord päevas külastamas käia. Miia läheb temaga kaasa.
Täna on mingi hammaste päev Kadil üks logisev hammas ei taha kuidagi ära tulla ja segab söömist. Ühtäkki see aga pudeneb ära ja nüüdseks on Kadil kõik piimahambad väljas. Aga ka Miial on üks logisev hammas. Panevad emmega nööri ümber hamba ja teises nööri otsas on nukk - nii nagu eelmise hambaga pulli tehti. Miia aga seekord ei julge nukku visata, samas pideva sahmimise juures läheb käega ise nööri sisse ja hammas ongi väljas
Laupäev. Täna on kaubaring Pukka ja Tõrva külastus. Võtame enne Bauhofist poti ja sõidame Tõrva. Täna on Tõrva tule päevad ja linn on rahvast täitumas ning paljudel tänavatel on sulgemised.
Homme on ema sünnipäev, aga et me homme Tõrva ei jõua, viime täna lilled ja käime kohe ema õnnitlemas enne kui Pukka siirdume. Sünnipäevalõuna teeme siis Pukast tulles
Õnnel ei ole täna hea enesetunne ja ta meiega Pukka minekul ei liitu. Inna on Tõrvas ja Kadi jääb ka maha - lähevad laadale. Miia aga tuleb Pukka kaasa, kuna on võimalus, et meid Kaidi külastab.
Pukas Kaja kastab, mina teen erinevaid töid. Lõunasöögiks grillime. Tagaaiast kitkun ka nõgeseid, juurtega, see taim kipub meil seal tagaaias laiutama...
Miia ootab Kaidit, aga selgub, et Kaidi ei tule täna. Plika on kohe üsna torssis, sest ka tema oleks siis võinud Tõrvas laadal olla. Aga eks elu olegi valikute küsimus.
Täna on avatud talude päeva raames Pukas avatud tatraveski. Muidugi käime uurimas! Elumajast tehtud pisitööstus ei sisalda endas erilist tehnikat, aga see-eest väga uhket ahju-kompleksi Meile tehti kena ülevaade asjast, käisime ka õuel müügipoolt vaatamas ja sõitsime edasi.
Ja siis ema juurde õhtust sööma. Hiljem käin ema ja Innaga Lõvel, teised jäävad Tõrva, sest tahan Lõvelt ära tuua trimmeri ja jalgratta. Need paigutan esialgu Tõrva keldrisse. 
Kui Lõvelt tuleme, käib Kaja oma emaga poeringil, meie aga külastame metsatukka ja saame mõned kukeseened mis Innale lähevad. Siis saame kõik ujuma minna ja kümneks jõuame tagasi Tartusse.
Pühapäev. Täna on avatud talude päev, aga me sinna kuhugi ei jõua. Koristame Miiaga tema tuba ja asju. Siis on juba pannkoogilõuna ja keerame hoopis lõunauinakule Pärast saab käidud Ehituse ABC's, kuna kraanikausi kork sai vales mõõdus ja see tuleb välja vahetada. Ka toiduvarusid täiendame, teeme seda Annelinna taga Prismas.
Prismas ostame Kadile maalilaagri jaoks värvimappe. Miia läheb sellest pöördesse ja nõuab, et kui Kadi saab mapid, siis tema tahab ka asju saada. Seleta või ära seleta, joriseb ja lihtsalt ei tahagi aru saada. Lõpuks võtan ta sülle ja lähen kauplusest välja kassade taha pingile rahunema. Aga läheb pikka aega enne kui ta aru saab, et jonnimisest pole mitte kasu vaid kahju. Liitume omadega kes just kassasse on jõudnud.
Lapsed tahavad ujuma. Otsustame minna seekord Kabina karjääri, pole seal kunagi käinud ja seega teemegi tutvust.
Ujumas käime lõpuks Miiaga kahekesi, teised ei taha tulla Ujumiskohana täitsa OK. Erilisi atraktsioone siin küll pole, aga ujuda saab
Õhtul, kui sauna saab, on Kajal aga hoopis teised plaanid ning ta läheb lastega alla linna Kaidi ja tema tütrega aega veetma. Mina aga linna ei taha ja võtan hoopis leili saunas
Ja õhtul vaatame Kättemaksukontori topeltosa ja Bondi filmi: 007 ja mees kuldse relvaga (The Man with the Golden Gun, 1974)