Esmaspäev. Mingil põhjusel on öö väga konarlik. Palju sai üleval oldud, näiliselt ilma põhjuseta. Vihma ja lörtsi sadas pool ööd, tavaliselt see mind ei häiri, ehk siis täna äkki häiris? Seega on hommikul üsna tuim olemine.
Kuna maa on lörtsilöga täis, siis läheme Miiaga jalgsi mitte ratastel - pole vaja siin külge maha keerata. Õnneks läks sadu just enne välja minekut üle ja jalanõud olid mõlemal veekindlad, nii et läbi lörtsi-lopa me märjaks ei saanud. 
Miial on esimene tund kehaline ja ta väidab, et jättis peale viimast kehalist oma riided riietusruumi, et mis neist tassida edasi tagasi 
Seletasin siis, et riided tuleb alati kaasa vedada, muidu kui kõik sinna jätaks, tekiks kaos. Üldse ma kartsin, et koristaja on riided niikuinii leiubüroosse juba vedanud. Kontrollisime kohe hommikul asja üle, õnneks olid riided siiski veel riietusruumis (Y)
Päev läheb käima jooksmistega 
- kahes klassis ei võta ekraanid pilti ette. Paistab, et Delli dockid on saanud vahepeal tarkvarauuenduse ja need kurjamid ei oska endale ise restarti teha ning hanguvad, seega korraks vool neil tagant ära ja külge tagasi – toimib.
Kui mul on oma inventaritabel, siis majandusjuhatajal linna poolt on veel eraldi mingid asjad. Tolles tabelis aga pole selgitusi ja pahatihti põhivara nimetuse juures ei ole ka marki/mudelit, nii et aru saada millega tegemist on, võtab pool päeva aega Eelmine nädal saadeti see tabel üle vaatamiseks, täna sai see kadalipp siis ette võetud...
Õhtul on kadrisantimine – taas Miia klassiõe ema korraldab seda. Kuigi Miial palju õppida on, saadan ta sinna ära ja käin poest läbi, kuna needsamad sandid ka meie poolt läbi tulevad
Lõpuks käin K-Rautas paki järel ja siis liigun Tähtverre santijatele järele, et nad koju tuua Nüüd hakkame veel Miiaga õppima... 
Teisipäev. Unine on olla, aga kohvi kodus üldse peale ei lähe. Eks siis tuleb koolis võtta, mida ma niikuinii teeksin...
Koolis on täna turvateemad. Nimelt tahame homme katsetada kuidas äsja paigaldatud signalisatsioon maha jookseb. Hakkan tarkvaras ringi uudistama ja mitte ei leia kohta üles, kutsun seadistaja kohale. Seadistajaga koos selgub aga, et praeguses lahenduses saab automaatse signalisatsiooni sisse lülitamise teha, aga välja lülitamise võimalust ei ole – vaja moodulit. Kummaline, et ostad auto, saad selle käima panna, aga et välja lülitada, pead eraldi mooduli ostma Igatahes lõpeb asi sellega, et meile võimaldatakse siis ka see moodul ja hakatakse seda paigaldama.
Enne õhtut siis saame taas asju seadistada. Aga siin settib pinnale veel hulga probleeme ja taas minu jaoks mõistmatuid asju. Kui Näituse õppehoone tarkvara pidasin kandiliseks ja vanaks, siis see nüüdne on ikka totaalne kaos ja absurd – kuidagi liiga keeruline ja ebasõbralik kasutajaliides. Midagi siiski ka lõpuks saame, aga kas ka toimib, näeme hiljem.
Täna saan kätte kõrvaklapid JBL Tune 670 NC. Kiirkorras üritasin äpist üht-teist muuta, aga kas mind ei saatnud edu või ma lihtsalt ei osanud, eks vaatab kunagi teine kord kuidas saaks taustamüra kaduma panna, aga inimkõne läbi lubada
PEI-DE-TUD
Kolmapäev. Tänasest hommikust kulutan osa aega selleks, et teha oma kodulehel veidi ümberkorraldusi. Eilse valguses (tõenäoline veebikiusamine minu lehelt leitud materjalide abil) on aeg ’ajaga kaasas käia’ ja hakata piirama juurdepääsu sellele mis mu ümber toimub ja kirja saab. Kõik see mis varem oli OK, on tänaseks veidi muutunud ja tõenäoliselt muutub veel; ja aina hullemaks. Ma ei imesta kui üks hetk tuleb üldse oma leht kinni panna... Igatahes nüüdseks on mu vanad nädalakokkuvõtted ja mõned muudki teemad nähtavad vaid sisse loginud kasutajatele (ja neid kasutajaid on hetkel vaid üks – mina ise). Uued teemad paneb juba vajadusel osalise õiguste taseme alla.
Turvateemadel selgub, et hommikul siiski maja valvest maha ei läinud. Taas kustume seadistajad kohale kuigi ma ise midagi ka oma arvates läbi närisin, siis vaja oleks spetsialisti arvamust juurde.
Pealelõunal olen ametis Pauluse kirikus. Koorid teevad proove ja mina olen poistekoori saatja. Kõige raskem koor Miks? Sest noored poisid lihtsalt on sellised, et ei kuule, ei näe, ei saa mitte vaiki olla ja sosistadeski on bassihääled kaugele kuulda Kirikus proovi ajal kui oli vahepala, siis oskasid ka osad ikka omavahel juttu ajada, itsitada ja üksteisele nägusid teha... Ja ma pean seda seltskonda hoidma teiste kooride esinemise ajal vaikselt
Kirikus on aega. Uurin kuidas Google otsingust materjale kustutada. Saatsin terve oma pildigalerii kohta kustutustaotluse, kas see ka jõustub või kuidas, saab loodetavasti lähiajal näha. Kindlasti see kiirelt ja kergelt ei lähe...
Kuniks lapsed õpivad ja emmet ootavad, käin jooksmas. Vaja ühtlasi ka Hiinast tulnud pakkide järel käia. Paki saan Tähe tänava Rimi juurest, aga et sinna oleks jooks liiga lühike, teen ringi I' kaudu. See mäest alla jooksmine on muidugi kerge, tagasitee on oluliselt kurnavam
Kui koju tagasi jõuan, panevad lapsed end valmis ja lähevad liikvele, et emmega Maxima juures kokku saada. Mina otsustan endale pelmeene teha, aga nii minulik kui see ka ei ole, siis esimese hooga panin vale pliidiraua ja küpsetasin hoopis tühja panni...
Hiljem aga võtame ette korrutustabeli ja hakkame Miiaga õppima, aga väga keeruliselt tuleb tal see värk, sama keeruliselt nagu mulgi omal ajal...
Neljapäev. Täna hommikul on otsus kindel: homme ajan lapsed üles ja lähen ise kohe kooli ära – tahan näha kuidas pisem toime tuleb ilma selleta et talle kõike mitu korda üle korratakse või ette suunatakse
Pardid Tiigi pargis on osaliselt tagasi. Ei teagi nüüd kas siis vahepeal redutati mujal, kuna tiigile tuli jääkaas peale või siiski osa lendas ära ja osa jäi. Mitte et seal nüüd vahet oleks, aga ju siis ikka on
Tööalaselt upub päev enamuses osas pisiasjadesse. Mõned asjad saavad ka punkti, mõnele asjale läheb koma...
Täna on meil advendikontsert Pauluse kirikus. Lubasin minna appi asju seadma ja seega liigume Liisiga peale kolme sinna, tema autol, mina rattal.
Vana ERM’i hoonet lammutatakse jätkuvalt. Sealt mööda minnes teen paar klõpsu ka. Lasevad kahe kopaga ja üle poole on ära. Tõenäoliselt on homseks õhtuks vaid rusuhunnik. 
Kirikus saame asjad korda ja siis meenub, et kaamerat ei võtnud kaasa Ega’s midagi, ratta selga ja kooli tagasi, pole ju kaugele minna.
Poole kuueks liigume Miiaga kirikusse. Miia läheb oma alale – sinna kus lastekoor. Mina olen poistekoori saatja, tean juba, et mässamist tuleb omajagu, sest kuuenda kuni kaheksanda klassi poisid on parajad sehkendajad, jutustajad, lollitajad jne
Üldiselt oli nii, et kontserdist endast ma suurt osa ei saanudki. Jah, kuulsin, aga nautimisest oli asi kaugel... Hoidsime Madisega kahekesi poistel silma peal ja ka nende lauluõpetaja oli meiega, aga toimetamist oli ikka 
Kontsert oli tunnine, aga mulle tundus poolteist tundi Tegime lõpus kooridega pilte ja siis viskasime asjad kokku ja tulime Miiaga koos ära. Samal ajal toodi kirikusse ka jõulukuusk
Oi, õhtul on raudteeuudiseid. Tartu-Riia rongi katsesõidule saab vist varsti (Y) No see oleks tore küll! Kuigi jah, see rong võiks käima hakata kevadel, siis on nagu turismi mõttes hea end tuulutama minna, keset talve, ma kardan, on sõitjate arv kesine. Ja teine uudis, et lätlased ehitavad RailBalticu Riiast mööda. Pidada kulusid kokku hoidma...
Eesti Energia, poliitikud, Eesti elektrivarustus ja selle poliitika – meie vabariigi totaalne läbikukkumine. Nimelt siis meie energeetikasektor on kokku kukkumas, aga... ...aga kõik on ju hästi, lihtsalt valed otsused, õigemini lihtsalt täiesti tegemata töö ja mitte otsustamine, ja mis eriline rõõm, mitte kedagi ei saa süüdistada, keegi ei vastuta, tähtisikud said raha, tulemust ei ole, kannatavad tavakodanikud. Valimiste klounaad, omade paika sokutamine vaid raha ja parteilojaalsuse pärast, siis situvad meile pähe ja me kõik oleme veel rõõmsad selle väetise üle. Siis aga saabub reaalsus, asjad kukuvad uppi ja kõik laiutavad vaid käsi ja passivad hämmeldunud nägudega.
Natuke nalja kah, vaadake sellist filmi nagu Putini Veretu Sõda, kui tervet filmi vaadata ei taha, siis kerige minutile 48:50.
Reede. Tänane hommik, aga ka päev on hämarad ja udused. Hommikul läbi Tiigi pargi liikudes oli kerget jõuluootust tunda: tiigi taga olev jõulutuledesse mähitud puu, hämarad pargilambid, eemal maja ees olev tuledes kuusk ja kõik see mähituna udusse andsid meeldivalt maagilise tunde.
Koolis on veidi rahulikum päev. Võtan lõpuks ette õpetajate jõulupeo mängu kokkupaneku. Mõtlesin välja sellise mängu, et näitan erinevaid pilte mille järgi rahvas peab ära tundma mis laulu, filmi või inimesega on tegu. Piltidel siis iga järgnev annab rohkem sisu edasi, et arvajatel läheks järjest lihtsamaks. Palju nikerdamist, aga usun et tuleb lõbus.
Muidugi tuleb ka eilne advendikontsert ära menetleda ja kogu meedia töödelda. 
Liikluskindlustuse pärusmaal ka lõpuks muutusi tulemas. Sisuliselt kõik mis mitte kondiauruenergial töötab ning liikluses liigub, tuleb ära kindlustada. Nii et tõuksid ja muud udupeened liikurid vajavad nüüd ka liikluskindlustust, mis teeb kindlasti liiklusavariide rahalise poole menetlemise lihtsamaks.
Laupäev. Vastu hommikut saabub peavalu ja see kestab erinevate lainetena lõunani. Tableti järele veel ei haara.
Ilm on täna kole hämar, vaata et hakkab kohe-kohe vihma sadama. Ja eks ta päeva peale ka veidi niisutab.
Kajal on täna tööpäev, võtan lastega I' peale ja läheme teeme ühe ringi. Algatuseks liigume Pukka, saab mõningast kola sinna ära viidud. Plaan oli ka jõulutuled maja külge panna, aga on niiske ja jahe, lapsed torisevad Viskan käega ja liigume plaani järgi edasi Tõrva.
Tahan I'le näidata ühte kunagi müügis olnud maja Soontaga metsade vahel. Seega sõidame mööda kenasid ja laiu metsateid, aga läheb nii, et keeran liiga vara ära ja maja juurde me lõpuks ei jõuagi, vaatan kuidas maanteele tagasi saada
Tõrvas läheme ema juurde. Emal söök valmis, sööme. Lapsed ootavad Õnne tehtud kanarooga, aga Miiale meeldib ka minu ema keedukartul ja kaste, nii et tema sööb ikka siin ka. Ema samal ajal tegeleb Kadiga - Kadil on koolis soki kudumine ja kuigi Kadi üldse ei taha, saab emalt väikese väljaõppe 
Nüüd lähevad lapsed Õnne juurde ja meie sõidame surnuaeda. Jaa, see kohustuste kohustus Õnneks kõigile platsidele meil asja ei olegi – onu on enne meid käinud, tundub et suisa täna hommikul. Igatahes on vanaema ja Valli platsid väga eeskujulikult ilusad (Y) 
Otsustan emale heameelt teha, et käime siis lihtsalt ka Lõvelt läbi. Liigume üle Talnamõisa, tehes peatuse ka vanaema sünnikohas. Sellest kohast on alles vaid üks tutike puudega mis on kasvanud lagunenud müürijäänustele mille all veel keldergi kenasti alles on.
Lõvel on sügise-trööstitu. Õu on kui porimülgas, aga see on siin selline iga sügis olnud. Kuna siin maja küljes on külaelanike postkastid, siis maja ette sõidetakse ja seega pole õu kinni kasvanud. Niitmata muru ümber maja on nüüdseks maha langenud ja seega saame ka ringi matkata. Maja ise tahaks hoolt – mitmed eterniidiplaadid on katusel lahti, sealt edasi teevad vesi ja niiskus kiirelt oma töö. Näen veel oma elueal kuidas sel võimsal ajaloolisel hoonel veel katus sisse kukub. Sellist katust enam keegi tänapäeval üles ei ehita, nii et hoone on hukule määratud 
Tõrvas käime poodides, laeme peale ema juurest ühe voodi ja liigume Pukka, et see voodi seal maha tõsta. Ja siis juba tagasi Tartusse. Kell on Pukas 15:15, seega Tartusse jõuame üsna pimedas.
Aga Tartus sõidame otse Perfectosse. Seal oli jõululaat ja saame veidi nosida laadal jagatud kraami ning ostame üht-teist ka kaasa. Emme tuleb ka meiega, viime I' ära ja maandume kodus.
Täna on saunaõhtu, ja sauna saan ma juba enne kuut Ju siis Kannil on õhtuga mingid plaanid et nii vara kõik toimus. Aga see oli tegelikult igati hea, sest kui peale sauna puhtaks pesen, räägib Kaja, et all linnas on Tartu kultuuripealinna lõpetamise valgus-show. Kuna aega suurt enam ei ole, võtan kõik autole ja liigume Toomemäele. 
Valgus-show on Pirogovi platsil. Rahvast on omajagu, vaatame ja uudistame etenduse ära, siis liigume veidi raeplatsil ja tuleme siia korra tagasi reivi ka kuulama enne kui koju liigume.
Pühapäev. Täna on minul tööpäev, aga Pukas. Kaido võtab mu kaheksast peale ja läheme järelkäru-treilerit otsima. Alustame Alexelast, sest see on siinsamas kõrval ja mul on nende äpp, et siis selle kaudu asi ära korraldada.
Muidugi mõista kui tahtsin käru ära broneerida, küsiti krediitkaarti andmeid... Õnneks olid need käepärast. Siis aga ei saanud me jagu kuidas käru lukustusest vabastada. Tanklatöötaja tuli appi ja ei saanud ka tema seda lahti, ütles et vahepeal pidadagi tõrkuma. No taevas hoia, milleks mulle selline teenus mis ei tööta ja minu aega raiskab?! Sõitsime Aardla Olerexi ja võtsin sealt: maksa, anna allkiri, mine...
Laeme puitmaterjali Kaido juurest peale ja sõidame maale. Täna on (veel) kuiv ja teegi on kuiv, seega ei pidanud materjali katmisega suurt vaeva nägema, sai koormarihmadega kinni ja läksime.
Põrandalauad tahan panna maja pööningule – seal on nende jaoks kõige parem ja ilmastikukindlam vari. Pealegi just seal teisel korrusel need ka kunagi kasutusse lähevad Kaido andis need suvemaja otsa kätte ja mina siis tõstsin need sealt edasi ära. Hea oleks üks kätepaar siin abiks olnud, nüüd hakkas kole palav ja riided tõmbusid seljas märjaks...
Edasi tegeleb Kaido vundamendi-plekkidega ja mina ülejäänud materjaliga, et need puude vahele materjalihunnikusse laduda. Siis liitusin Kaidoga, tema pani plekke edasi, mina aga voodrilauda. Väga äge sai kõik! Nüüd võtab Kaido ette aknaplekkide paigalduse, mina aga toimetan juba vaikselt asju kokkupoole.
Enne ärasõitu saame väikese apsaka osaliseks ja nii tegeleme veidi Kaido autoga. Vaja on tagaratas alt ära võtta, aga kruvid on nagu kinni keevitatud, Kaido oma jõuga suutis võtme kõveraks keerata. Võtame siis ühe toru appi, et võtme hooba pikendada, kardan küll et keerame selle rist-võtme pooleks, aga ei, vastu pidas, ja saime kruvid ka lahti ning probleemile lahenduse. Tagasitee võis ette võtta
Jõuame umbes nelja paiku. Imelikul kombel polegi väga väsinud. Selgub, et varsti on linnas esimese advendi välja kuulutamine. Kadil on plaan minna, sõbrannaga, Miia tahaks ka, aga ma juba tean, et neid niimoodi koos saata ei saa, ainult sõda tuleb Ja nii otsustan nendega liituda ja lähemegi.
Advendi avamine nagu ta ikka: kõned linnapealt ja Tartu praostilt, siis väike lasteetendus, siis tule süütamine ja raeplatsi tulede sisse lülitamine. Kõik ilus ja hea. Võisime koju tagasi minna 
Tõsine looduse armastaja Fred Jüssi lahkus meie seast. Kogu uudise juures minu jaoks eriliseks pommuudiseks oli see, et ta tegelikult Arubalt pärit on Eestlaslikumat eestlast kui tema, on raske otsida, aga et selline just Arubalt pärit oli...