Esmaspäev. Magasin öösel väga auklikult. Olin mitu korda üleval, kuigi nagu põhjust ei olnud. Vastu hommikut hakkas midagi silmas hirmsasti kriipima ja siis oli mitte magamise põhjuseks just see valu silmas...
Kriipimine silmas aga saadab mind terve hommiku. Usun, et teate kui kohutav tunne see olla võib. Tõenäoliselt on tegu eile silma läinud saepuru tükiga, aga miks ta alles vastu hommikut liiga hakkas tegema? Igatahes püüan hommikul kooli arstile saada, äkki vaatab üle ja leiab midagi.
PEI-DE-TUD Ausalt, ma olen mures.
Toimetan hommikul peamajas. Kella 11’ks on mul kohtumine ühe õpetajaga Puiesteel. Just enne väljumisaega on mingi probleemide eskaleerumine ja kardan juba et jään hiljaks. Loomulikult liigun rattaga, annan siis pedaali, et päris hiljaks ei jääks Ja oma suureks üllatuseks astun täpselt kell 11 Puiestee õpetajatetuppa (Y)
Õpetaja Pauliga räägime jõulupeost. Meil on kahepeale üks ülesanne, näitan kuhu olen jõudnud ja arutleme veel mõned detailid läbi. Asjad laabuvad.
See puru silmas ei ole siiani rahu andnud. Puiesteelt tulema hakates tilgutan silmatilka ja kui mäest alla tuhisen, siis lähevad silmad vesiseks ning lõpuks tundub, et puru eemaldus või leidis silmas sellise koha mis enam ei piina. Eks me näe...
Erinevatesse asjatoimetustesse kaob ka teine päeva pool. Suurem töö oli uue kaabli panemine ühe klassi projektorile. Seal oli VGA kaabli ots kuidagi viga saanud, panin sinna nüüd HDMI.
Täna on selline päev kus saan täpselt pool viis koolist tulema Harva juhtub Nimelt alati kui vaatan, et kell kukkus, käin vaatan üle arvutikapid ja mõnikord käin ka klaverit mängimas. Tänaseks on aga kapid üle vaadatud ja klaver... ...see on ju ka kodus olemas (Y)
Kodus õpime Miiaga. Õigemini tema õpib, aga kätt tuleb pulsil hoida. Kadil on jätkuvalt kerge palavik, aga ka tema õpib homseks asjad ära, sest kui tervis lubab, läheks ta kooli.
Garaaži ukse lukk on omadega pikka aega meid mõnitanud, täna ta raip aga ajas eriti sõrgu vastu. Ajas nii tigedaks et oleks tahtnud ta prügikasti visata, aga see lukk on Abloy oma ja kallis kraam. Vaja oleks uus lukk soetada ja südamik ümber tõsta, aga ma ei satu päeval lukumeistrite juurde... Loodame, et naabrimees aitab välja. Igatahes käin ja võtan keldril luku ära ja see saab siis nüüd garaažile.
Autol on siin nädalajagu mingi teade ees, et tagumine juhipoolne rehvirõhk on muutunud. Üleeile käisime tanklas ja kontrollisin kõik üle, aga mingit viga ei leidnud. Aga ikka teatab! Tõin maalt Makita rehvipumba kaasa, käin täna sellega veelkord kõik üle ja siis uurin ka teemat lähemalt. Selgub, et auto juhtpuldist saab minna ja määrata, et rõhud on õiged ja kinnitada see ära, siis enam ei karju (kui just rõhk ei muutu). Ehk siis õpime jätkuvalt oma autot tundma :P
Yooo! Alkoholi aktsiisimäära täiendavat tõusu sel aastal ei tule! Selle peale kohe võtaks! Jah, minu alkoholi tarbimise juures kahjuks see ’uudis’ suurt midagi ei muuda, võidan ehk mõne euro aasta peale
Teisipäev. Kui muidu olen oma ööune ikka üsna piisavaks pidanud, siis viimaste aegade ööd on kuidagi liiga pikkade ärkveloleku pausidega. Ärkad lihtsalt suvaliselt öösel üles ja uni enam peale tulla ei taha. Pole nagu näilist põhjust ka.
PEI-DE-TUD
Koolipäev hoiab enamasti omas ruumis. Toimetan serverite ja koopiatega. Istumise tõttu on jahedavõitu
Õhtul sajab vihma kui Miiaga koju sõidame. Hiljem läheb see üle lörtsisajuks. Nüüd lubab, et läheb järjest jahedamaks ja pigem külmakraadideks. Kui emme saabub, teen väikese jooksu mille raames ka pakid automaadist ära toon.
Taas on üks andmeside kaabel, mis ühendab riike, viga saanud. Seekord Soome ja Rootsi vahel ning vigastus on mandril. Fakt on aga see, et see on viimasel ajal vist juba kolmas kaabel. Paistab, et sõda, või õigemini sõjategevus, on vaikselt hakanud ka meile kohale jõudma. Vaevalt sellised asjad ’nalja’ pärast juhtuvad, siin on ikka midagi muud toimumas ja mine tea, veel suuremat tulemas? Üks hommik tulen tööle ja pean tõdema, et meie ressursid on kõik maas, kuna mingi kaabel on taas katki?!
Tartu linnaisad ja muu selline on vanale Aleksander Puškini koolile uue nime leidnud. Ja ikka peab mingi jama muidugi olema, ma alguses ei osanud seda sõna lugedagi, sest viisin rõhu lõppu ja siis oli see eriti sürreaalne nimi: Tartu Jogentaga kool. Aga kui artiklit lugesin, siis selgus, et tegemist on liivikeelse ’jõe taga’ sõnaga ja lugeda tuleks ’jogen-taga’ ja siis saab seda ka lugeda ning hääldada Juba tekkis paralleele lodjale antud Huik nimega... Õnneks mina neid nimesid ei määranud ja ausalt on mul täiesti kama kaks kas jogen-taga või seljan-taga või millegi muu taga...
Ja siis kirjutatakse mulle sõnum, nii et ma kõht kõveras naersin: "Ega sul kodus või koolis pole üleliigset neljakandilist adapterit, kuhu käib sisse ümmarguse otsaga juhe?" Mis, mis?! Palusin siis pilti, et aru saada millest jutt käib. Tegelikult vajati toiteadapterit mingile jullale...
Ja siis kurb uudis ka, et üks vana ja väärikas maja tuleroaks kippus minema. Artiklist võib lugeda, et omanik (Nordecon AS) oli parima andnud, et sisse ei pääsetaks, aga ikka oli midagi lahti murtud. Mul on aga teised mõtted... On’s siis nii raske panna hoonesse turvasüsteem mille maksumus hilisemate probleemide maksumusest mitusada korda odavam oleks? Keegi murdis midagi lahti – häire peal ja kohene reageerimine. Pandi põlema – häire peal ja kohene reageerimine. Praegu tekib küll tunne, et maja seisis lihtsalt selleks, et temast lahti saada...
Kolmapäev. Hommik saabub viie külmakraadiga. Eile maha sadanud lörts, mida pole küll palju, on kõik jäätunud. Iseäranis on see näha autode peal jäise korbana, asfaldil on asi palju pehmem. Küll otsustame Miiaga igaks juhuks minna jala mitte ratastega
Hommikuse klaverimängu palaks võtsin Bella Ciao mille ma parema käega olen juba kenasti kätte saanud, aga nüüd siis püüdsin ka vasakut kätt appi saada. Aga no ei tahtnud täna hommikul see käte koostöö mitte sugugi toimida, ajas mu hoopis pingesse ja lõpetasin kiiresti asja ära. Vaatame õhtul uuesti
Tänase päeva tähtsündmus on doonoripäev koolis. Võtsin ka sellest osa, teema siin:
Veredoonor Jüri
Koolis oli 4.12.2024. doonoripäev. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse tädid olid kenasti aulas platsis, asjad laiali laotatud, voodid lava ees. Olen elus oma mäletamist järgi kaks korda üritanud doonoriks hakata, mõlemad korrad aga oli külmetushaigus peal ja siis mind praagiti välja. Täna oli taas see päev kus saatus mulle ise kohale jooksis ja võimaluse andis.
No ausalt, olin kahevahel. Oleks ju tore küll, aga... ...aga mingit aga tegelikult nagu polegi. Kümnest olid esimesed õpilased ja õpetajad ukse taga pabereid täitmas. Istusin siis ka maha ja täitsin lehe ära. Küsimustik vajas veidi süvenemist...
Vahepeal käisin oma toas ja tõin ID-kaarti, astun üle aula lävepaku – jama, hiiglama pikk järjekord! Jutustan siis järjekorras olijatega, on mitmeid päris uusi vereloovutajaid, õpilased, enamus õpetajatest aga on korduvad loovutajad.
Käin ka voodite juures. Üks õpetaja tahtis et ma tast pilti teeks, teised tahtsid lihtsalt jutustada et mõtteid mujale viia Ei, üldiselt oli väga lõbus olemine! Aga et järjekord ei vähenenud just eriti kiiresti, siis läksin vahepeale mõnd töötoimetust tegema.
Enne südapäeva olen taas aulas. Nüüd on minu võimalus! Võetakse mu paberikene ja kantakse kõik sinna kirja pandu arvutisse. Nüüd saan teise laua juurde.
Teise laua ühes otsas võetakse sõrmest vereproov. Suts ja tilgake käes. Asjad on korras, veregrupp on null. Võin minna laua teise otsa
Teises laua otsas võetakse mu paber ette. Vaatab, loeb, siis lööb silmad suureks ja uurib, et mis siis selle südame juures on muret olnud. Räägin, et südames on tuvastatud vahelööke. „Kunasest see alguse sai?” „Selle sajand esimese kümnendi lõpu poolel tuvastati töötervishoiukontrolli korras. Ja siis ka käesoleva aasta kevadel kui tehti koormustest.” Kuigi see koormustest võis juba tegelikult ka eelmise aasta sügisel olla, ei ole kindel. Muidu aga on jah, vahepeal veel seda tuvastatud. „Siis voldime teie paberi kokku, paneme siia hunnikusse ja olete vaba.” Möh?! Praagitigi välja?! No ja siis lisati, et vereloovutamise ajal võib üsna tihti tekkida südame vahelööke, aga kui need juba ka nö natuuris on, siis see on juba liig mis liig. Lohutati sellega, et ma pole ainus väljapraagitu, et neid siin ikka jagub erinevatel põhjustel...
Noh, mis ma kostan, muidugi olin pettunud. Niipalju on nüüd muidugi selgust, et isegi kui tahaks, pole mul sinna enam asja kui ei hakka just algandmetega vigurdama. Aga võibolla ei saa enam ka vigurdada, sest ankeet ju kanti ka arvutisse... On mis on, tahtmine maksab ka omajagu, siiski omalaadne eneseületus. Vereanalüüside ajal on alati räägitud, et veri on paks, võiks doonoriks minna, nüüd siis on see valik vere vedeldamiseks maas Adjöö!
Täna on ka jalkapäev õpetajatele, aga minu suur varvas paremal jalal on veel tundlikuvõitu ja seega ma sellest osa ei võta, istun hoopis kodus.
Taevas halasta! Ei, ei tohi rohkem uudiseid lugeda, sest mitte ainult maailm, vaid ka kogu Eestit juhtiv ladvik on lihtsalt totaalselt alla käinud ja ei hooli enam mitte kuskilt otsast meie rahvast, vaid oma heast äraolemisest, valetades, ja ühiskonda lõhestavaid ning lõhkuvaid seadusi vastu võttes. Lastekaitseseadus?! ...või peaks selle nimetama kui pedofiilikaitseseadus?! Laste kaitsmisega on siin uudiseid ja Riigikogu stenogramme kuulates ikka väga puusse pandud. Huvitav, kui paljudel riigikogulastel ja selle seaduse töörühma liikmetel endal lapsed on? Statistikaamet, auu! Ja siis kõik see mis toimub RMK’s: valed, vassimised, petutegevused – mitte keegi ei pea vastutama. Raiekvoodid, millest on palju räägitud, et need on nii üle keeratud kui veel olla saab, jäeti samaks. Nüüd uuritakse soodushindadega soosikutele müüdud puidu lepinguid, aga üle kümne aasta vanuseid, et kui isegi leitakse midagi paha olevat, siis raha tagasiküsimine on aegunud – ehk minister justkui näitab, et haaras härjal sarvist, aga et see surnud härg on, sellest me ei räägi...
Aga, üks meeldiv uudis ka, taaskord üks mammi jäi rahast ilma. Miks see meeldiv on? No kuidas ma seda seletan et keegi valesti aru ei saaks mu mõttest? Miskipärast statistika näitab, et just muukeelne vanem kontingent Eestis saab petturitelt pihta – mida see meile rääkida võiks? See räägib ikka ja jälle nõukaaegsest mentaliteedist kus kaitseorganid olid väga kergelt ära ostetavad ja see sealt pärit kontingent lihtsalt ei saa sellest välja ja nii neid muudkui ära lollitatakse. Artiklis on kenasti kirjas kuidas pangatöötajad üritasid mitu korda kelmusele tähelepanu tõmmata, aga... ...hunt vaatas ikka metsa poole.
Hariduslepe on ka läbi kukkunud. Kas Kristina Kallas ka seetõttu tagasi astub? – kindlasti kohe mitte, tema ju pole milleski süüdi, tema on ju poliitik (kõrge palk ja hüvitised garanteeritud ka töö mitte tegemise või halvasti tegemise ja valetamise eest) Kirjutada alla leppele millel rahalist katet ja kohustust ei ole? Mis lepe see selline on!?
Veel haridusalast: õppimiskohustuse eluiga tõsteti 18 eluaastani. Miks peaks noort sundima keskkooli või kutsekooli kui ta seda ei taha? Kuidas suudab riik tagada kõigile sobiva valiku? Kui inimene õppida ei taha, aga on sunnitud keskkoolis käima, siis lõpptulemus on see, et ta ikka ei õpi, aga karistada saavad selle eest klassikaaslased kus noor käib ja õpetajad kes temaga tegelema peavad.
Neljapäev. -5 kraadine hommikukülm jätkub. Kuuri lukk on ära jäätunud ja lukusula kahjuks hetkel pole. Ei ole muud, kui läheme siis kooli jala. Miia näitab aga pool teed igal sammul välja seda kuidas talle see üldse ei meeldi
Päeva peale hakkab lund sadama, sajab maa valgeks. Aga ei midagi paksu, lihtsalt ilus lumevaip.
Täna toimetan ühe õpetaja mälupulgaga. ’Cyclic redundancy check’ veateade. Otsin üles WinHEX nimelise programmi millega siis hakkan andmeid taastama. Olen selle programmi kunagi taastamisteks ostnud, nii et üle pikkade aastate kulus see taas marjaks ära. Küll kõiki andmeid taastada ei suutnud, aga suure osa küll.
Selle taastamise käigus aga hakkas mu oma kõvaketas täis saama. Jaa, on palju kama mida võiks ära kustutada, üle vaadata ja reorganiseerida. Eks ma pidin siis seda ka nüüd käigu pealt tegema
Enne õhtut saan kõne, mida ma aga ootasin selle mõttega, et äkki teda ei tulegi. Nimelt kevadel, kui mul song tuvastati, lubati, et aasta teises pooles helistatakse ja pakutakse aeg. Nüüd siis oli see aeg käes. Ajaks pakuti 30. jaanuar, uurisin igasugu asju lisaks ja kinnitasimegi operatsiooni aja ära. Tõenäoliselt ma kevadeks pandud nina operatsiooni siiski tühistan, palju neid operatsioone ikka vaja...
Ja siis tuuakse mulle teine mälupulk mille peale ma peaks esimeselt taastatud kraami panema. Aga selgub üsna kiiresti, et ka see mälupulk on vigane. Õnneks selgub, et sellel olnud andmed polnud midagi olulist, hea seegi. Küll ma tahaks teada miks sel õpetajal kõik mälupulgad vigased on...
Reede. Ärkasin vastu hommikut üles ja üritasin operatsioonimõtetest lahti saada ning uinuda – ei õnnestunud kuigi hästi. Siis Miia äratus hakkas kell kuus miskipärast laulma ja taas segas... Vaatamata kõigele näitab mu aktiivsusmonitor, et uneaja skoor on 82%. Hehh, olemine seda küll välja ei näita
Kuna eile sai kuuri lukk lahti sulatatud ja õlitatud, siis täna saame kuurist rattad kätte ja liigume kooli just ratastel.
Kool algab igasugu pisiasjade ja jooksmistega. IT-tuletõrjuja, nagu ma end siin nimetan
Üks toanaabritest saabub ja on üsna kurnatud olemisega. Ei taha toas pikalt viibidagi kohe Aga ausalt on ka endal olemine kahtlane, selline enne palavikku tunne...
Täna saab ehitusregistris toimetatud, Otepää valda helistatud ja ka ühe renoveerimisprojektidega tegeleva tegelinskiga ühendust võetud. Asjad paistavad laabuvat, vähemalt jõuame nende asjadega ka järgmisse etappi (Y)
Elisa arve saabub täna, vaatan, et arve on -85 senti Sain paari nädala eest teate, et eelmine arve on maksmata ja siis ma ei kontrollinud, vaid maksin kohe kiiresti ära, aga paistab, et sai kaks korda... Loll loom Aga noh, õnneks ei kao see raha ära kui mitmekordselt maksad.
Õhtul on aulas maleturniir, neiukesed teevad seda loovtöö raames. Enne lahkumist otsustan veidi nende üritusele kaasa elada. Üsna kiiresti aga selgub, et asjad veidi logisevad, õnneks on üks usin noor malemängija kes siis turniiritabeli koostamise enda peale võtab, mina aitan muus korralduslikus. Tassin ka teleka aulasse, et turniiritabelit ja laudadesse jagamist saaks suurelt kõigile näidata. Ma olin mingi tund aega seal ja vaatasin, et kui asjad juba enam vähem laabusid, siis tulin ära. Üldse oli imelik, et nad polnud endale toeks võtnud mõnd malemängu spetsialisti, näiteks on meil isegi male huviring algklassidele, oleks ju võinud selle juhendajaga rääkida... Aga on mis on, eks me kõik õpi
Sel aastal oleks pidanud Leedus ühel festivalil olema My Dying Bride. Tahtsin neid sinna vaatamagi minna. Siis aga juba eelmisel talvel käis bändis mingi klikk läbi ja esinemised katkestati. Nüüd siis selgub, et bändi selgroog Aaron on seltskonnast eemaldunud. Paistab, et High Parasite on nüüd tema uus bänd. Sel on ka stiilimuutus ja see esimene album pole enam see mis ta enne tegi. Kahju. Aga MDB üritab siiski oma vanu palasid mängida, punti on võetud uus vokaal: bändi Swallow The Sun laulja Mikko Kotamägi Nii palju leidsin veel, et High Paradise on uuel aastal selsamal Leedu festivalil kirjas...
Laupäev. Hommikuks saabub peavalu. See aga on sedasorti peavalu mille saab end lõdvestades ja lõdvestuspiirkondadele peas mõeldes vabaks. Ja ma ei valeta, täiesti tõsiselt – mõtlemisega vähendada ja üldse vabaks. Kahjuks see toimib mul vaid ühte sorti peavaluga mis tavaliselt on mingi terav punkt paremal pool kuklas kõrva taga.
Täna on minul maale mineku päev. Läheks rongiga, aga päevane rong tuleb tagasi liiga vara ja õhtune rong jälle nii hilja et mul on päris palju aega vaja pimeduse saatel mööda saata. Seega – autoga teele!
Kaja on tööl ja lastel pole maal praegu midagi teha (ega nad sinna kipu ka). Õnne oli muidu ka justkui huviline aga mõtles juba eile hilisõhtul ümber, nii et olen päris omapäi.
Ilm on hämar, kerge lumevaip on maas. Panen maal kamina kütte ja alustan veevärgi mahavõtuga. Toru tuleb keldris lahti ühendada, ämber sinna alla toppida ja siis ülevalt juba kraanid-boiler-klosett küljest ära korjata. Ja siis muidugi klosett veest eraldi tühjaks valada ja boiler samamoodi.
Ostsin juba eelmine aasta jõulutuled, aga külmade kiire saabumisega jäid need maja külge panemata. Seekord siis saavad need maja külge. Aegrelee sappa ja nüüd on pandud kella kolmest kuni hommiku üheksani need automaatselt põlema lülituma (Y) Mulle väga meeldib kui majad või näiteks puud aias valgustustega ehitud on
Vaja oleks maalt puud linna ära tuua. Kuna olen üksi, lasen autol tagaistme alla ja laon peale nii palju puid kui mahub. Ja siis purjetan linna tagasi.
Õlleisu on Helistan Kajale töö juurde, et kas talle järele on vaja tulla. Ja nii käingi tal siis enne järel ja liigume koju. Nii kui koju jõuame, helistab Kadi, et tema võiks ka sõbranna juurest ära tuua, ta bussiga ei tahtvat tulla. Üldse ei viitsi, no aga kuidas ma jätan lapse ripakile?! Seega veel üks sõit siia otsa.
Ja siis juba saan teate, et saun on vaba. Saunas mulle üldiselt õlut juua ei meeldi, ikka peale või enne seda. Seega käin saunas, aga kui peale sauna end korda saab seatud, siis õlleisu enam polegi :P
Pühapäev. Täna ärkan peavaluga mis minu mõtlemisele ei allu. See valdab kogu pead. Seega täna võtan üles minnes ikka tableti sisse.
Kadil on koolis jõululaat. Eile ta sõbrannaga tegi piparkooke ja täna lähevad siis müüma. Loomulikult käime siis lõuna ajal ka meie koolis laata vaatamas.
Laadal oli müüjaid väga palju ja külastajaid veel rohkem. Üks uhkema väljapanekuga laud kui teine. Plikade laud oli väga lakooniline, aga ega siit pole muud kui õppida Rahvast oli palju. Meil ostusoove ei olnud, seega käis meil külastus kiiresti. Kaja häiris see, et väga palju inimesi kas köhis või tatistas – et siin on ikka paras viirusepõrgu.
Ülejäänud päeva on kodune olemine ja toimetamine. Täna saab õlle ka lõpuks oma otsa ja õhtul aitame lapsi õppimiste juures.