Esmaspäev. Täna saab varem üles tuldud - vaja dušši all käia ja habet ajada. Selja olen ära maganud – turjas on valu sees mu ’kõige nõrgemas’ kohas. Ilm on vähemalt OK ja juba hommikul on 7 kraadi sooja.
Kooli jõuan oluliselt varem, plaanin klaverit mängida aga siis hakkavad erinevad probleemihakatised pead tõstma ja tuleb nendega tegeleda. Aulas on vaja tehnika üles panna ja siis Marje ärgitab mind ikkagi seal klaveri taha ja nii saan veidi mängida ka 
Aga et Marje ise aulas on, siis on mängimine kole konarlik – pole vaatajate/kuulajatega harjunud 
Ehk et ei ole veel esinemisküps
Õhtu on soe. Kui Kaja saabub, käime jalutamas, Miia koos meiega (Kadil oli palju õppida). Vaatame Karlovas vanade majade aknaid, sest tahaks maal akende ümbrused teha põnevamad kui lihtsalt tavalised lauad Hetkel midagi head mõtet ei leia.
Naabrimees on koju jõudnud – saan oma keldrivõtmed kätte Käingi keldris kartuleid toomas, ja nagu kevadele kombeks on hakanud idud külge tulema, sai ka need maha puhastatud.
Üle Põhja-Ameerika liigub meie aja järgi täna õhtul täielik päikesevarjutus. Vaatame seda lastega veidi ülekandes. Väga põnev! Paari aasta pärast näeks sama asja ka Hispaanias, aga ma kardan et sinna jookseb pool Euroopat kokku, et mina sinna enam ei mahu 
Teisipäev. Maa on märg – on veidi sadanud. Õhk on kohe värskem väljas. Juba hommikul on 9 kraadi sooja (Y)
Põhiteema koolis on täna EIS’i eesti keele katseeksam mis taaskord veidi viperustega läheb. Meil on vaid kaks õpilast tegemas, aga sellest piisab, et Terjega ametis olla Alustame koos, Terje on esimese poole, mina teise poole.
Lubasin Kadile uue ratta osta ja nii käime temaga Rattaringis. Sõidame ratastel kohale. Pakkumisi on mitu, hinnad on veidi eelarvest väljas, aga ei hammusta, peaasi et saab hea. Lõpuks valib Kadi välja valge raamiga ratta Et ratas aga vajab eelnevalt kenasti seadistamist, siis täna meile seda veel kätte ei anta, homme saab.
Et sai rattaostuga planeeritust varem valmis, siis Kadi sõidab koju, aga mina võtan suuna kooli juurde tagasi. Miial lõppevad kohe tunnid ja siis tulemegi koos koju,
Õhtul käin rattaga Bauhofis ja tagasitee teen Aixi kaudu. 
Kolmapäev. Tänane päev veab mind mitu korda näitusesse, tegemist jagub ka peamajas. Õhtul käime Marjega leivakas – sealt lubati koolile mõned leivaküpsetusvormid ja juurestist. Nimelt on tulemas üks leiva tegemise õpetaja kooli kes siis õpilastele leivategu õpetama hakkab
Kadi käib ise poes ratta järel – on väga rahul oma uue aparaadiga Mina aga olen enamuse õhtust kliendi juures. Kui koju saabun, õpime Miiaga matemaatikat, aga see on tal ikka üsna konarlik...
Neljapäev. Ilus päikeseline hommik. Miia on ka varakult üleval ja nii saame kõik kardinad üles tõsta ning valgust nautida.
Kui eile öösel ma peaaegu seljavaluga magada ei saanud, siis täna öösel oli asi palju leebem, aga mitte päris ilma valudeta. Kael on ka kange, ma nüüd ei teagi kas eile oleks ikka pidanud trennis käima, et lihased soojaks ja lahti tormata või oleks asi siis hullemaks läinud. Ega saagi teada...
Kuigi on väga päikeseline, on hommikul 5 kraadi sooja ja tugev tuul (küll vaiksem kui eile oli). Nii et müts peas rattaga oli hea minna, oleks võinud ka kindad olla, aga need on hetkel kuskile nii ära pandud, et nende asukoha kohta infot mul pole
Näitekunsti õpetaja Kristo ja tema õpilased võtavad kokku oma aines õpitu ja see päädib lavastusega aulas. Andsin neile ka kaamera lavastuse ülesvõtmiseks. Jah, olin ka ise kohal, et etendusest osa saada. Etendus oli aga üsna spetsiifiline - õpilased rääkisid oma elu kogemusi-sündmusi. Kolm esimest olid nii südantlõhestavad, et mul oli kogu aeg nutt kurgus, tõsiselt. Kui õpilaste juttude vahele poleks klaverimängu mängitud, poleks vahepeal maha rahuneda suutnudki. Aga no sellest ei piisanud tegelikult. Kui sa oled pea viiekümnendas pereisa, siis sellised traumeerivad jutud tõsielust ei ole mitte kerged seedida. Peale kolmandat esinejat olin lihtsalt sunnitud saalist lahkuma, et mitte tõsiselt nutma hakata. Jah, etendus läks hinge. Lootsin, et saan videost järele vaadata, aga kogu minu rõõmu rikkus ära see, et kahjuks ei pannud keegi kaamerat salvestama – seega lavastusest videot ei ole. Näis, äkki nad teevad selle järele, just selleks, et kõik ka filmi sisse vändata.
Hiljem saab tegeletud aulas viimase koolikella ürituse toimetustega mis homme tulemas on.
Reede. Huvitav, et nädalavahetusel lubati terveks nädalaks vihmasid, aga no pole olnud, veidi siin ühel ööl ja päeval tuli ning täna öösel kastis ka maa märjaks. Teisipidi mõeldes on ju täitsa mõnus, aga ma lootsin, et suuremad sajud pesevad looduse ja linnad puhtaks... 
Täna korraldame siis viimase koolikella aktust. Liis on puldis, mina olen valmis kui tekib tehnilisi probleeme (vahepeal meil mikrofonid ikka teevad siin trikke). Üritus saab päris tore kokku. Eriti hea oli minu meelest Terje kõne, selline humoorikas, jooksev, kõik osad ilusti omavahel seotud ja kuidagi nii hea klapiga. Päris tore oli ka lõpetajate video kus nad mängisid mõningaid õpetajaid ja seda loomulikult stiilipuhtalt ja pisut üle võlli – aga kõik olid väga rahul
Täna siis tehakse ka leivakast toodud materjalidest leiba. Mõningaste viperustega saavad nad leiva isegi tehtud Ka mulle toodi üks päts. Võib öelda, et segamisega oli veidi vajakajäämisi, kuna maitse oli väga ebaühtlane.
Täna üle pika aja on selline õhtu kus sõidan Tõrva Miia tuleb minuga kaasa ja käime enne ehituspoest läbi. Tõrva läheme seetõttu, et ema soovis veidi abi enda juures ja Lõvel.
Algatuseks käime Tõrvas jalutamas, siis Miia läheb Õnne juurde öömajale ja mina jään oma ema juurde. 
Laupäev. Hommik on varajane, saame juba kaheksast üles. Sööme kõhud täis ja käime emaga kahekesi Lõvel. Põhitööks on uue vibropumba paigaldus kaevu. See on teada-tuntud töö, nii et sellega eriti aega ei lähe. Kui juba maal olla, siis uudistan siin veidi ringi, vaatan üle mõned kohad ja fikseerin aja laastavat mõju inimkäega loodule
Ja siis tagasi Tõrva. Võtame Õnne Miiaga peale ja liigume Pukka. Ka Kaja tuleb maale, rongiga. Kadi meid taas oma tulekuga ei rõõmusta.
Õnne müttab kasvuhoones, Kaja on kord siin kord seal, minagi tegelen rohkem aiaga. Viskame oma killustikuhunniku kokkupoole – see on sügisest saati üsna laiali ja kipub maa sisse vajuma Ka laiali laotatud mullast korjame kive välja. Ära saavad veetud mullahunnikud tänava äärest heki vahelt, mis seal ka sügisest jäi. Ehk siis omajagu toimetamist.
Kured meil üle tänava posti otsas on nukra moega. Ega nad sinna kahekesi väga ära ei mahu, pesa on kogu aeg lääpas, on väheldane ja nigel. Pealegi teised kured käivad ka pidevalt laastamas... 
Ja siis Õnne Tõrva, ning Tartus sauna.
Pühapäev. Kadi lahkub kodust varakult, läheb Vanemuise teatrisse Reiniku liikumispeo proove tegema. Meie käime Miiale kingi ostmas ja kolame ringi. Õhtu läheb sajule, aga meil vaja Vanemuisesse minna. Otsustame autoga liikuda, aga kõik kohad on parkimiseks juba ära võetud. Panen lõpuks teised kontserdimaja juures maha ja otsin kohta mille leian Wilde parklas alles... Oleks võinud jala siiski minna...
Liikumispidu on nii nagu kooli üritused ikka Erilise professionaalsusega ei hiilga, aga no tore on ju oma last laval näha, eks sellele ju nõjatutaksegi Üritus on kahes vaatuses ja omajagu pikk, aga igati tore. Kõige põnevam etteaste oli õpetajate ja direktori koostöös 
