Esmaspäev. Hommik on viiekraadine, aga paks jope on nüüdseks kõrvale heidetud, samamoodi müts, ainult kindad ja kaelussall jäävad kevadisse varustusse veel mõneks ajaks, tõenäoliselt on need kaks üsna läbivad terve aasta kui just ka öösel üle 16 kraadi ei ole 
Ma olen ju külmavares.
Tööpäev koolis läheb kiirelt käima. Reklaamtelekas juba pikemat aega trikitab. Täna võtan ta tõsiselt ette ja saan ka korda – probleem selles et tarkvara ei saanud hakkama kui on kaks netiühendust. Samal ajal kui fuajees toimetan, saabub Kari. Ta on muude oskuste juures ka agar kokk, üllatab mind ühe oma lehttaigna-moosi-karamellikreemi hõrgutisega (Y)
Päeva suurim üllatus on üks tahvelarvuti mille Triinu toob. Keegi on koodiküsimise asendanud mustriga ja mustriks on ju teadagi miljon võimalust. Vaatan ja uurin, et äkki on võimalik kasutada samas ka parooli, aga sellist kohta ei leia. Siis vaatan mustrit, joonistan selleks tagurpidi U tähe ja kõigi üllatuseks saame sisse! Lihtsalt lampi, esimese katsega ilma igasugu eelteadmiseta ja kohe õige! Vaat see oli üllatus mida ka Triinu tunnistas, et ta paar korda midagi proovis, aga et see üsna mõttetu katsetamine on, siis minu esimese korra peale õige valik on ikka eriti ulme. Jah, on tõesti, ma ise ka ei usu siiani... Aga noh, sellega pääsesin tahvli algseadete taastamisest ja uuesti seadistamisest (Y)
Õhtul Miiat oodates ma ei kiirusta, olen kindel, et Miia tahab õuel ka mängida. Läheb aga nii, et Miia tuleb minu juurde, nahk lillakassinine, tuigub, nutab, räägib et väga paha on olla ja kõik valutab. Selge, mingi haigus murrab. Paneme asjad kokku ja kiirustame koju.
Kodus viskab Miia kohe pikali. Paneme kraadiklaasi alla – 39 kraadi! Aga see on tema olekust ka kõik näha. Kaja võtab siin asjad üle. Miia saab rohtu ja jahutavaid lapikesi. Mingi aeg läheb asi nii heaks, et Miial tekib söögiisu. Sööbki kenasti kõhu täis. Siis aga läheb palavik taas üles ja kogu söök leiab väljapääsu. Nonii, tõenäoliselt siis kõhugripp või midagi sellelaadset. Hiljem oksendab ta teist korda veel. Lõpuks magama läheme nii, et Kaja on Miiaga diivanil.
Teisipäev. Öö oli kesisevõitu. Ma küll ise Miiaga tegelema ei pidanud, aga uni oli õhuke. Kui Kaja tööle läks, siis läksin mina Miia juurde, aga otseselt sekkuma ei pidanud.
Hommik on jahe. Õues on üsna nullilähedane kraad, kuigi päike leegib. Panen suisa konditsioneeri sooja peale käima, kuna elamine on 20 kraadi peale vajunud.
Pool kaheksa saabub Õnne. Ta võtab tänaseks Miiaga toimetamise üle. Miial on veel hommikulgi 38 kraadine palavik, peavalu ja kehv olemine.
Koolis on täna matemaatika e-eksam. Vaatan, et kõigil asi kenasti käima läheb. Läheb küll, ainult ühel masinal tekib poole peal tõrkeid, õnneks saab ta teises masinas edasi teha, aga tõrgete põhjused on vaja üles leida millega ma siis kohe ka tegelema hakkan.
Õhtul on pisike jalutuskäik linnas.
Kolmapäev. No ma ei tea, hommik on varakult juba päikeseline. Väljas aga oli nii jahe et suust tuli auru Ida-Virumaale lubatakse üldse lörtsi (meil mõned klassid läksid kaevandusi külastama)
Miia on täna veel kodune kuna eile õhtul palavik teda veel maha ei läinud. Mina aga liigun kooli, kohe hommikuks on mõned toimingud mis vajaksid toimetamist enne kui tunnid algavad, seega lähen märgatavalt varem kodust ära.
Näituse printer jamab, käin kohapeal, et asjast aru saada. Aga tal on mingi suurem mure küljes, seega tuleb ikka tehnik kohale kutsuda.
Peale õhtusööki saab veidi puhata ja siis liigun tagasi kooli: jalgpall õpetajatega. Kõik on ilus ja hea kuniks ma oma jalaga päris õnnetult Madise kanna vastu virutan. See valu aga taandub ja mängime edasi. Mingi hetk astub keegi ka jala peale, taas valu ja nüüd jätame mängu katki, lõpu aeg on kohe käes ka 
Saunatame ja läheme laiali.
Koolis jalg laseb nagu käia, õnneks olen rattaga ja ratta peal pole jalal tunda suurt midagi. Kodus aga jääb jalg tuimemaks ja astuda on valus. Otsustan, et vaatame mis öösel toimub, et kui ikka jama on, siis lähen hommikul enne tööpäeva algust EMO’sse
Neljapäev. Öö oli enam vähem jala mõttes, aga astuda on tõesti väga valus. Jalg on hästi kergelt paistes ka. Ei ole midagi, võtan takso ja lasen end EMO’sse viia.
EMO’s on üsna rahulik, loodan, et saab ruttu, aga nii ruttu kui oleks soovinud ei läinud Kuulati mind üle, tehti jalast paar pilti ja teatati et nemad murdu ei näe. Anda jalale puhkust, hoida üleval ja süüa valuvaigisteid. Väga hea teada, et luumurde ei ole! Ma oleks nagu loteriil võitnud :P Küll nüüd, kuu aega hiljem seda kirjutades, pole jalg ikka veel paranenud. Astuda on ikka valus ja jalg on seest justkui paks. Nii et tõenäoliselt ikka mingi mõra siiski on/oli... Leian taas takso ja lasen end kooli viia, jõuan veidi peale kaheksat. 
Koolimajas seisab nurgas juba mitu päeva üks kark. Arutleme Liisiga ja võtan selle kasutusse Meil on täna aulas esinemas Rainer Saks, olen ka kuulamas ja panen kargu selja taha seina äärde. Kui Saks lõpetab, lasen noortel ära minna ja avastan, et kark on kadunud Ju siis omanik võttis ta kaasa :P
Jalg on valus, vajab puhkust, aga pole midagi teha, täna on vaja palju maja peal koperdada. Teler veetakse 104’st aulasse ja mina paigaldan sinna ajutise projektori.
Kuna olen jalutu, võtab Kaja mu koolist peale. Käime perega pitsas – on ju neljapäev ehk meie jaoks pitsapäev
Õhtul õpime Miiaga. Tal on täna õppimisega toimetamine kuidagi väga vaevaline - ei saa oma eesti keele harjutust vihikusse ära kirjutatud!
Õhtusse saadab meid Eurovisioon, nii palju kui me seda vaadata viitsisime
Reede. Jalal on justkui veidi parem. Hommik on pime ja maa on märg, üritan kooli rattaga minna.
Aulas on Eesti keele pidu. Olen ametis: filmin ja pildistan. See on üritus kus väljakad võtavad kokku oma eesti keeles õpitu läbi mänguliste etteastete.
Printerid ukerdavad Üldiselt pole küll peamiselt printerid nendes ukerdamistes süüdi, ikka kasutajad on. Aga nagu teate, siis kui printer jamab, on süüdi kas printer või itimees
Otsisin mina mis ma otsisin siin nädala eest sülearvuti klaviatuuri mis oli mõeldud klahvide doonoriks, aga ei leidnud. Ja täna, ta sunnik oli ikkagi selles samas kastis minu kõrval kus ma teadsin et ta peab olema. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas ma teda korduvatel otsimistel ei suutnud leida. Mul pole ju kastis üldse palju asju ja tegemist ei ole mitte teps väikese asjaga Imelik.
Miia käib koolipäeval minu juures: „Anna mulle juua!” Andsin oma uue Vytautase, tema aga keeras selle hooga lahti ja pritsis kogu elamise, minu ja enda märjaks Ise oli muidugi eriti märg, aga teatas, et neil on rahvatants ja seal kuivab see niikuinii ära ning lendas edasi
Nonii, juhtus see mis juhtuma ei pidanud. Leedus toimub jaanipäeva ajal suur rokifestival: KILKIM ŽAIBU. Sel aastal pidi seal esinema ka My Dying Bride. Olin ülirahul, et see bänd taaskord nii lähedale meile tuleb (oli kunagi ka ühel Eesti festivalil kuhu ma ei jõudnud) ja olin endale juba mõttes paika pannud, et külastan seda festivali. Jaanipäev just kõige parem laias laastus pole, aga no elus üks kord oma lemmikbändi näha, siis selle nimel võib ju ühed jaanid vahele jätta. Täna aga teatab festivali korraldaja: „After a flurry of rumors swirling around, the British doom metal legends MY DYING BRIDE have officially confirmed what fans feared: due to internal challenges, they're pulling the plug on all live performances slated for 2024. This band's decision ripples into the lineup of the KILKIM ŽAIBU festival.” Ehk siis saan aru, et bändis on mingid sisepinged ja seega nad sel aastal ühtegi kontserti ei teegi. Nojah, ühetpidi väga kahju, teisipidi jaanid vabad... Ehh...
Aga nalja kah: Jüri Homenja esines täna Tartu avaturul – olla kohe kontsert välja kuulutatud. Netivideote järgi otsustades esines ta vaid turumuttidele No ja kindlasti kasvasid lilled ka kohe rõõmsamalt vaksa võrra pikemaks (Y)
Laupäev. Täna läheme terve perega maale. Oli kavas ka lastele töid jagada, aga et me oma toimetustega (ja veidi ka jalaga) pisut plindris oleme, siis lastele tööplaan puudub Aga pole hullu, läheme kohale ja vaatame mis saab
Minek küll veidi viibib – emmel on tööl toimetusi. Aga kui ta saabub, saame vaat et kohe minema, veidi pidurdab tagamaja elanikelt saadud info, et öösel varastati ühest kuurist akusaag ära... Aga kogu toiming on salvestisel ja politsei on kohal ära käinud.
Enne linnast lahkumist on vaja veel ka kaubanduses käia. Homme on emadepäev ja ostame Õnnele aku pealt käiva muru- ja hekitrimmeri, minu emale aga pudelipuu. Ja siis teele. Kuna ka eile sai ehituspoest palju kraami kaasa ostetud, sõidame algatuseks Pukka, tõstame seal asjad, minu ja Kadi maha ning teised lähevad Tõrva vanaemadele järele.
Tassin asjad laiali ja paneme Kadiga noolemängu üles. Kadi hakkab seda viimast aktiivselt kasutama. Mina aga hakkan mõtlema kuidas ehitada varjualust voodrilaudade töötlemiseks.
Täna on Pukas laat, aga ei ole mul vaimu ja tahtmist laata külastada. Miia aga läheb, üksi, sest Kadi ei viitsinud. Hiljem käib ta teist korda veel, aga siis juba Kadiga, kuigi siis üritus üsna läbi juba on...
Aga tööpäev, no see on tegemist täis, välja arvatud siis lastel kes saavad vabalt ringi logeleda, noolemängu loopida, võrkkiiges kõlkuda jms. Töövalmis saab seatud muruniiduk millega Õnne ja Kaja siis lasevad. Minu pärast võiks veel muru nädalajagu kasvada, aga kõigile see millegipärast ei sobi; las siis niidavad - olen niigi liiga vähe majaga tegelenud millega just oleks vaja tegeleda. Aga eks seal oli veel erinevaid tegemisi mis kõik enam meelde ei tulegi. Igatahes laseme kuskil viieni välja. 
Ilm meid täna väga ei hellitanud. Mul olid erinevad riided igaks juhuks kaasas ja lõpuks olid nad ka kõik seljas, sest muidu oleks külm olnud – oli ju suur osa minu toimetustest vilus. Muidu jah, temperatuur kippus kümne kraadi kanti jääma ja ulus päris korralik tuul. Päike leekis küll, aga suurt sooja see tuulele ei andnud.
Kui Kaja läks vanaemasid Tõrva viima, panin asju kokku ja teritasin mootorsae ketti. Nüüd sai õunapuu notid lõkkekoha juures ära lõigatud ja ära veetud – lõpuks on see nurk ka lõpuks vaba ja koristatud.
Taaskord saab kive linna kaasa veetud, sel korral suisa 7 ämbritäit ja kõik said valatud aeda porilompide täiteks. Aga paistab, et seda on veel vähe...
Täna on ideaalne saunatamise võimalus, aga ei Kaja ega mina ei viitsi minna Vaatame multifilmi Kruudid ja siis algab Eurovisioon, millest ka mõne loo ära kaeme enne kui magama läheme.
Pühapäev. Eile Eurovisioon Eestile suurt midagi ei toonud. Ennustustes olime 19. kohal, tegelikult said 20. koha. Võitis, nagu arvata võite, taaskord kahtlane äärmus. Mulle üldse tundub, et Eurovisioonist on saanud ebanormaalsusi ja ebamoraalsusi propageeriv üritus. Tundub, et see on kui ebardite kultusprogramm kuhu 5 Miinust nüüd minu hinnangul ei sobi: ei ole neil seksuaalkalduvusi (minu teada), nilb-välimust, kurat isegi naisteriideid või paljast perset polnud! Ka Veissoni tantsust jääb väheks... Ma ei imesta kui lähiaastad toovad Eurovisioonil võidu zoofiilid või lastepilastajad - suundumus ju on... Lauludega pole siin enam ammu midagi pistmist. Aga jah, las olla, mis ma köhin, palagan läheb ikka edasi. Ja muidugi Postimehe artikkel (Jälle hävisime Eurovisioonil! Kes ja mis on süüdi!?) No eks ikka meeste hälv-seksuaalsättumuste puudumise probleem oli Lisaks meeldis mulle Harri Kingo kommentaarist lõik: „Eurovisioon on raske diagnoos meile endile. Kas fataalne, eks näis. Ei hakka ennustama, kas meis võidab lõpuks terve mõistus ja elutahe... või me mandumegi kõik koos olematusesse.”
Peale hommikust kliendikülastust läheme perega Emadepäeva lõunasöögile. Siis jääb naispere linna kaubandusse. Käin ka paaris kaupluses, aga jalanõusid oma jala tõttu proovida ei saa ja muud nagu väga vaja ei ole Nii palju ostan, et soetan endale petanki mängu lõpuks. Ja siis jätan teised edasi ostlema.
Toimetan kodus kuniks teised linnas on. Hiljem käib Kaido läbi, tuli just Elvast jooksmast. Mul on Austriast kaks sealset õlut lahendada, nii naudime aias ilma ja päikest enne kui Kaido kodu poole edasi vurab. 
Kadi ajalooõpetaja teeb täna tööd, nagu näha. Nimelt Kadi kukub suurest rõõmust hõiskama, et ta sai ajaloo töö, mida ta väga kartis, viie. Selle töö hinne määras tema tunnistuse hinnet, seega on ta eriti rahul. Õpetaja on suisa kiituse hinde kõrvale pannud.
Kaja toob Inna juurest lilli ja emadepäevaks sai ka minult neid, nii et õhtu on meil kerge koduaia lillede istutamise töö.
Elron on vahepeal midagi toredat ka välja kuulutanud: https://elron.ee/metsaekspress Juhuslikult avastasin nende endi lehelt, ei tea kas nad sellele reklaami üldse teevad või on see projekt vaid projekti pärast.
Polnud vaja kaua oodata uudist tehisintellektist kes tüssama hakkab Vaevalt muidugi keegi selles kahtles et üks hetk hakkab ta ise oma vajalikkust õigustama ja tegema kõike et... :P
ETV pealt käib saate Elu Parim Nali kordus. Seal küsitakse erinevatelt kuulsustelt millised Eesti telesaadete naljad neile on kõige rohkem meelde jäänud. Jäin siis ise ka mõtlema ja esimesena süttis Kreisiraadio sketš Rootsi kuningaga heinamaal. Avastasin, et polnudki raske leida, kannabki nime Rootsi Kunn Aga jah, Leinatamm ja Oja oma Kreisiraadioga on palju head huumorit kokku klopsinud, aga ega siin ka Avandi ja Seppa tandemit alahinnata saa