Esmaspäev. Täna oli üsna detailne ja värviline unenägu. Algas kõik kahe varisemisohtlikult kõikuva kiriku juures kus ootasime millal seinad kokku kukuvad kui äkki kostusid tõsised plahvatused. Need olid reas ja üsna tihedalt. Keegi kuskil hõikas mitu korda: „Sõda! Sõda!” Oli selge, et suurriik on meile kallale tunginud. Juba vurasid mingid autod kes korjasid inimesi rindele. Mõtlesin, et ei tea kuidas lapsi nüüd sellest hoida, et tõenäoliselt on rindele minek, et kuidas asjad ette paika sättida. Aga ei jõudnud midagi välja mõelda, üles ärkasin.
Kooli kodulehele pandud küpsiste lisa, nagu Wordpressi lisadega ikka, nõuab teatud kasutussageduse järel raha. Nimelt teavituse näitamiste arv on ületanud kolme nädalaga kuu limiidi. Ei oleks osanud arvata, aga kui nüüd reaalselt mõelda, siis iga kord kui mõnes kooli arvutis Chrome avada, tuleb ju kooli koduleht ette... Vaatame, üritan liikuda siis tasulise paketi esimesele astmele, see raha pole nii suur, et ei võiks maksta, sest lisa ise on ülihea.
Hommikul kodus süüa ei tahtnud, seega söön koolis. Mannapuder – minu lemmik 
Puder aga oli nii toitev, et lõunasöögile läksin alles kahest. Kahjuks aga kooli söök polnud minu maitse ja tuli R-Kioskis hot-dogi järel käia mis aga kõhtu päris täis ikka ei tee. Aga pole hullu, jaksab koduse õhtusöögini ära oodata
Tegelen siin päeva peale igasugu domeeni, VMWare jms seadistamiste ja toimetustega, aeg lendab. Vahepeale ka muid toimetusi muidugi. Lõpuks aga äratab mu Jörgen, et ma ka veel siin ja siis avastan et kell on 17:05 Aga sest ei ole midagi, saabki Miia kooliõuel ka mängida, lõpetan viimased tegevused, panen asjad kokku ja saamegi Miiaga koolist lahkuda.
Kaja on juba kodus. Kuigi meil on makarone kanaga, tahab Miia praekartuleid, teeme siis. Peale õhtusööki aga vajub rammestus peale ja me Kajaga mõlemad vajume diivanile ära 
Miia samal ajal tegeleb inglise keelega mida tal on omajagu ülesandeid. Ühe ülesandega aitab teda Kadi kuna meie emmega ei oska. Saavad isegi hakkama ja Miia saab isegi Kadi seletusest aru nagu tundus Aga Miial on vaja veel ka sõnad õppida, nendega läheb üsna konarlikult ja jääb ka homseks hommikuks koos tädiga neid õppida.
Teisipäev. Tänane hommik on eilsega võrreldes märgatavalt heledam ja soojem. Kui eile panin rattasõiduks jope alla kampsuni ja tõmbasin ka kindad kätte, siis täna need kaks elementi jäävad ära ja isegi jope lukustamine tundub veidi üleliigsena, aga rattaga on nii mugavam
Jalg, mis jalkal sai välja väänatud, on jätkuvalt nii palju valus, et peale astuda korralikult ei saa. Seega lonkan täie rauaga edasi. Tööl on jooksmisi ka omajagu, seega ei paista sel lonkamisel veel lõppu tulema – jalg ei saa piisavalt puhata.
Pisiasju on nii täna nii palju, et klaveri taha ei saanudki Jah, see on omamoodi näitaja tõesti.
Kaja käib täna töökaaslasega teiselpool Riiat ja siis tahab töö juures veel mõned asjad korda ajada, seega jõuab veidi hiljem. Õhtusöögiks tahaksid lapsed pitsat. Jääbki siis nii, et kui emme tuleb töölt, võtab teelt pitsad. Siis meenub aga, et Campione on ju teisipäeval kinni. No selge, emme tuleb koju ja siis liigume hoopis Opera pitsasse.
Opera pitsa aga pole üldse nii hea kui Campione oma. Varem olid neil ka krõbedad põhjad, nüüd aga on pitsapõhi nagu sai. Pole üldse see mis peaks. Ka oli juust kuidagi väga soolane, nagu nad oleksid ise soola juurde pannud. Noh, sõime küll kõik ära ja saime kõhudki kenasti täis, aga maitse osas on neil vaja end kokku võtta.
Aga me ei taha kohe koju minna. Samas pole ma veel valmis oma jalaga jalutama. Nii teeme siis hoopis ringsõidu. Kadi paneme kodus maha, temal on vaja õppida, ise aga sõidame Ülenurme kandis ja lennuvälja kompleksis. Võrdleme majade seite ja piirdeliistude värve. Tahame Puka maja tumehalliks teha, valgete piirdeliistudega, aga ega selliseid isendeid väga leiagi
Kolmapäev. Hommik kodus. Miia magab, mina ja Kadi toimetame. Uksekell. Üritan aknast välja vaadata, et kas keegi tegi nalja või on tõesti keegi ukse taga. Keegi meesterahvas ikka on. Trussikute väel, aga kama kaks, lähen asja uurima. Assar on ukse taga, minu kartulipartner Tõsi, tellisin eile kartuleid ja ta lubas kaheksaks tuua, aga mul polnud meeles
Täna ei lähe hommikul kohe kooli. Kaja pani eile kinni rehvivahetuse Tarturehvis kella kaheksaks. Nii ma siis sõidan sinna. Olen veidi varem kohal, kedagi rohkem ei ole. Minut enne kaheksat siis saabus kaks noormeest, sebisid veidike ja kutsutigi sisse. Mõnikümmend minutit hiljem on rehvid all, 50 eurot rahakotist läinud ja olen teel koju.
Kuna parkimine kooli juures on nagu ta on, siis viin auto koduõue ja tulen rattaga – igati mõnusam. Ilm on ka täna hommikul juba parajalt soe, lubatakse üle 20 ja päeval lähebki 23’ni ära.
Täna on igasugu kuulamiseksamid arvutiklassis. Õnneks ma nendega otseselt tegelema ei pea. Samas annan paari tunni alguses õpilastele sülearvuteid kätte, kuna õpetaja puudub. Ühe klassi unustasin suisa ära, aga nad ei kurtnud
Päeva põhiteema on Google Workspace ühendamine linnavalitsuse Exchangega (interop). Mitte midagi ei saa aru, aga üritan teha Eks linnavalitsuse IT on meili teel abiks ka, aga ikkagi on asi üle kändude...
Kodu jõudes saab kõht täis ja siis saabub tohutu väsimus. Keeran pikali ja jään magama. Lõpuks kui ärkan, on rammestus nii suur, et mitte kuidagi ei saa diivanilt üles. Õudne! Vedelesin veel pikalt enne kui jalad alla sain, tõmbasin elamise tolmuimejaga üle ja oligi aeg magama keerata Uinumisega oli nüüd veidi tegu, aga kui jäin, lasin hommikuni välja.
Neljapäev. Peaksin olema ju korralikult välja puhanud, aga üles minna on raske. Väsimus rusub. Ka kui kooli jõuan, ei lähe asi kergemaks. Äkki on kevadväsimus ja peaks vitamiine õgima hakkama?
Täna olen kahe hispaania keele tunni asendaja. Õnneks ma ise keelt oskama ei pea, teevad kriteeriumitööd, jagan materjalid kätte ja hoian silma peal Seda silma on aga raske peal hoida, hommikust saati pole neid lahti saanud ja peale lõunasööki on asi eriti nutune. Teine tund murdis ikka väga korralikult, aga õnneks hakati all klassis tunni lõpupoole klaverit mängima ja terve klassiga laulma, see nagu peletas unise vaikuse.
Neljapäevad on pitsaõhtud. Täna külastame oma tavapärast Campionet. Läheme Miiaga ratastel, Kadi tuleb jala ja Kaja saabub sinna töölt. Pitsa on Campiones jätkuvalt hea
Väljas on täna suur suvi. Puud on peaaegu saavutanud oma rohelise tiheduse, kõik õitseb. Vihma oleks vaja, aga seda enne pühapäeva ei lubata.
Reede. Taas on üks õpetaja haige ja minu ülesandeks on kohe hommikul valmis panna arvutiklassi üks kuulamiseksam koos oma materjalide ja arvutiseadistustega. Õnneks on vaja vaid neljale kasutajale teha
Täna on vaja Puiestee hoones käia. Panen asjad valmis ja lähen kantseleisse teavitama kui saan teada, et Eda läheb ka kohe varsti ja nii pole mul vaja rattaga minema hakatagi Väga hea, sest väljas on 16 kraadi ja see on selline temperatuur kus rattaga mäest alla oleks jahe ja mäest üles palav, et ühtepidi nagu oleks jopet vaja, teistpidi oleks hoopis üleliigne Aga nüüd saan autoga (Y)
Ja siis käime Edaga Puiesteel. Ilm on ilus, liiga ilus, päike särab ka nii nagu tahaks kõik maha põletada Aga hoonetes on muidugi OK olla. Toimetame siis veidi seal ja jõuame peale lõunat kenasti tagasi.
Täna annan ka ajaloo kontrolltööd kaheksandale klassile. Juba ukselt ütlen, et telefonid ja nutikellad koolikotti, kotid jätame ukse taha ja kaasa võtame ainult kirjutusvahendi. Näod vajusid nii mitmelgi lömmi, aga ei olnud neil midagi muud ka teha Ja kui alguses tundus, et nii mõnigi on siiski spikerdamiseks valmistunud, siis mahutasin nad eraldi istuma ja lauad on klassis sellised et kõik on näha. Seega, minuga neil nalja ei olnud Aga kui töid vaadata, siis kõigil oli midagi kirjutatud. Ainult üks kirjutas ülestunnistuse, et pole õppinud ja ei hakka poolikut tööd tegema, tema joonistas lehe pilte täis 
ja andis ikkagi töö ära Kahel tööl oli veel mõni pisike joonistus muu jutu juures 
ja ühel oli see kast kus tuli vastused küsimusega joonega kokku tõmmata, lihtsalt ära soditud
Koolimaja on kella neljaks kuidagi eriti vaikne. Avastan aknast, et Miia on ka Vapramäelt tagasi ja mängib teistega. Väga hea, liigumegi siis koos koju.
Täna plaanime aias grilli teha, hõikasin algusajaks kuus, aga nii kui koju jõuan maandun läpakaga aeda. Ilm on lihtsalt imeline, kuulan muusikat, kirjutan omi asju ja tegelen mõne kodulehega kuniks külalisi saabub.
Aga asjad ei lähe nii nagu soovitud. Sõber tahab viina juua, aga mina ei taha, ja nii ta kurinahk üldse kohale ei tule. Tulebki vaid Inna. Grillitame ja oleskleme. Ilm on väga mõnus. Küll kui päike loojuma hakkas, läks niipalju jahedaks, et midagi tuli peale tõmmata, aga me lõpetasime sellega grilliõhtu hoopis ära.
Et tossune olla meeldiv ei ole, siis käin dušši alt läbi. Aparaaditehases Gutenbergi pubis on täna Vennaskond, alustas juba siis kui meie grillisime. Aga lehel oli kenasti kava olemas. Kui pesus sai ära käidud, võtsin Miia kaasa ja läksime Aparaadi hoovile. Teine poolaeg käis, käisime ukse taga uurimas ja meid lasti lõpuks üldse tasuta sisse. Miia käis vahepeal väljas mingite tüdrukutega mängimas, siis tuli ka kontserdile. Miiaga oli igati tore ja saime ka kontsertelamuse kätte 
Väljas on täitsa hämar, kell on peale kümmet. Saadan Miia koju. Kaido midagi enne seletas, et tema kell üheksa vaatab, et läheb äkki jalutab. Võtsin ratta ja liikusin Kammivabriku juurde kus on Jarfest ja kus peaks varsti DND mängima hakkama. Lootsin Kaido sealt leida, aga et sõnumid kohale ei jõudnud, siis oli arvata et ta ikka jalutama ei läinud. Igatahes kuulan veidi Kammivabriku juures DND’d ja vaatan ukse juures toitlustusauto juures sagivaid inimesi. Lõpuks keeran koju tagasi. Kahju, et sõber ei tulnud, mina olin tema jaoks igati valmis. 
Laupäev. Täna läheme Kajaga maale. Käime K-Rautast läbi. Teel maale selgub, et Õnne on juba maal ja seega Tõrva järele sõitma ei peagi – väga vinge, see ju terve tunnike maast leitud! Õnne nimelt ärkab väga vara, sõidab siis bussiga Valka ja sealt varahommikuse rongiga maale.
Alustame aiatöödega. Mina panen üles kastmissüsteemi ja siis juba võtame Kajaga ette fassaadilaudade immutamise teema. Nimelt sai eelmine nädal maja kõrvale nöörid tõmmatud, täna siis hakkame sellele presenti peale panema ja kinnitama. Meil saab igati vägev varjualune olema! Suurema tuulega lendaks see ehk ära, aga mõõduka tuulega oli asi igati hea – kaitses meid terve päeva säranud päikese eest. Päike on kuum ja terav, liiga valge kah. Pilvi peaaegu et päeva peale näha ei olnudki.
Lapsed on aga linnas ja käivad Karlova kohvikute päeva nautimas. Olid küll kenasti mütsid peas, aga napis riietuses hammustas päike mõlemaid. Mõlemad on laigulised, eriti hull on asi Kadil, ta on täiesti punase-lapiline. Selgub, et taas pole päikese põletus vaid ilmselt allergia. Kadil olla pikad püksid jalas olnud, aga ka jalasääred punetavad kõik. Ma ei tea, kas tõesti on see päikese allergia? Varem pole seda olnud.
Meie maal aga ära ei põle ja allergiat ka pole. Õnne on kõige rohkem päikese käes, aga vist ei saanud ka kuidagi viga. Igatahes tööd sujuvad ja meil saab kenake lauahunnik Kajaga immutatud, nii et ühe seina jaoks on olemas. Tuleval nädalavahetusel tahaks esimest kihti värvi ka peale saada, aga selleks tuleb enne värv osta
Kaido külastab meid oma sõbrannaga. Tulevad tsikliga. Leekiv päike, aga nemad on mustas nahas Sõidu peal pidada igati OK olema, ju siis tuul jahutab. Enne kui nad lahkuvad aitab Kaido mul kattekile kokku tõmmata, kinnitan selle ära ja siis Kaja läheb ema Tõrva viima ja käivad kohe ka lahkunud mamma Juuli korteri peal. Mina aga panen asju kokku, laen järgmised ämbrid lompide täiteks kive täis ja katan fassaadilaudade hunniku ära. Kui Kaja helistab, et hakkab Tõrvast tulema, on mul kõik valmis, isegi rataste rehvid täis pumbatud. Teengi siis rattaga ühe sõidu raudteejaama, et sääskede eest põgeneda. 
Sääski maal jagub. Kui me varju all immutasime, siis oli neid veidi vähem. Tiigi juures veevärki üles pannes oli neid aga ikka omajagu ja kui ma vilus aianurgas kive korjasin, siis seal lõi ka paraja parve üles. Aga olen elus palju hullemat näinud
Ja siis Tartusse. Kajal on täna plaan sõbrannadega jalutama minna, Kadi läheb sõbrannale öömajale, mina aga käin saunas ja siis mängime Miiaga. Kaido traavib venna ja ta seltskonnaga ringi, aga mina täna liituda ei saa.
Pühapäev. Hommik läheb rahulikult käima. Hea, et ei otsustanud eile maale jääda, kuna täna saab palju asju kodus ära tehtud Teised lähevad Lõunakeskusesse, mina aga nendega kaasa liipama ei lähe. Alustan hoopis rattakuuri koristusega. Viskan sealt üht-koma-teist välja ja reorganiseerin selle mis alles jääb. Ka rataste rehvid lasen kohe täis, sai ju aku pealt toimiv pump ostetud, igati mugav ja tõhus abimees
Üle jääb Miia vana jalgratas, tavaline tõukeratas ja üks kolmerattaline tõukeratas. Oleme kõik need ise ilma saanud, jagan nad samamoodi ilma ära ka. On ainult küsimus kuidas, kas panen lihtsalt tänava äärde teatega või hakkan Facebookis postitama... Vaatab veel.
Kell läheneb lõunale. Teen suure kruusi kohvi, võtan tuunikalakonservi ja küpsised kaasa ning istun aeda. Söön, naudin kohvi ja vahin ilma. Üks perekond väikelapsega jalutab teisel pool teed, aga neil on kiire minek. Mõne aja pärast üks naisterahvas tuleb kolme Miiast pisema lapsega. Minus süttib idee rattad neile jagada kui nad soovivad. Hüppangi püsti, nemad tulevad just aia taga seisva kollase bussikese juurde ja nii on mul neid kohe kergem kõnetada. Lapsed lähevad kohe vaimustust täis, naisterahvas on veidi ettevaatlik – suvaline vend kutsub kuhugi taha aeda Aga kõik oli OK ja minu suureks rõõmuks saan ma kõigist kolmest rattast korraga lahti ja lisaks veel ühest nukuvankrist ka. Täitsa tasus kohe tülitada, mul endal nii hea meel et ei pea sellega rohkem tegelema. Ja eriti rõõmsaks läks meel siis kui nägin kuidas lapsed need kohe tänaval kasutusse võtsid enne kui asjad bussi tõsteti (Y)
Nüüd võtan ette garaaži koristamise. Sinna on kogunenud erinevat puitmaterjali, need korjan nüüd kokku ja saab kunagi saunakütteks ära lõigata. Ehitan juurde ka paar riiulit asjadele mis maas lihtsalt lollisti ruumi võtavad. Jään oma saavutusega kenasti rahule.
Vahepeal on teised tagasi jõudnud. Puhkame veidi toas. Siis aga tuleb Lenna meile külla ja Kaja läheb mõneks ajaks töö juurde. Lapsed mängivad ja käivad ka mänguväljakul, mina kolin süleriga aeda, et tegeleda veidi kodulehtedega ja tööasjadega.
Tõrvas olla õhtul vihmasadu ja äikestki kärgatab. Tore on näha, et see vihmapilv ka Puka peale liigub. Tuleb ka Tartu poole, käin isegi aias ja korjan kõik vihma kartvad asjad varju alla, aga pilve ramm saab enne Tartut vist otsa või keerab ta lihtsalt ära – öösel meile midagi ei saja.
Eile õhtul oli Tartu raeplatsil mingi suur kontsert. Seda kanti ka ETV poolt üle. Täna käis see meil taustal. Viimases otsas kutsuti rahvast ühissuudlusele, mis oma olemuselt oli minu jaoks juba pisut napakas idee ja mis seda ka rahva poolest oli. Suurem osa inimestest sellest aktsioonist ei paistnud et osa võtab. Aga mis ETV ekraanilt kohe silma hakkas olid suudlevad mehed esireas. Eurovisioonil tõlgiti sõna ’bitch’ eesti keeles ’nõid’ – see ei kõlvanud ’lits’ olema, nüüd aga suudlevad mehed on igati OK... Eurovisioonil õnneks Reikop ikka rääkis nii nagu asi on, aga no need meesarmastajad, neid ei vabandanud keegi kuskil.