Esmaspäev. Ilm lubaks kooli minna ka rattaga, aga et kohati võib libe olla ja ma Miias kindel ei ole, läheme jala. Väljas on plusskraad ja suur paks lumi on peaaegu kõikjalt ära sulanud. Ja kõrvad on täna vatti täis nädalavahetusel saadud tuulest arvatavasti...
Hommikust kuni õhtuni on igasugu jooksmisi ja on üsna toimekas päev. Igasugu sebimisi, peamiselt täiesti pisikesed asjad, aga näed, aeg kulub...
Songaoperatsiooni mõtted ei lase üldse olla. No ei taha ma sinna noa alla minna! Käin kooli arsti juurest läbi ja arutleme, lõpptulemus on siiski see, et on mis on, käin siiski operatsioonil ära, ajastus on ju igati hea ja ega see asi iseenesest ära ei parane, võib pigem hullemaks minna... Täna on mingid veidrad närvivalud ka olnud vasakus jalas teatud istumisasendis, see võib just songaga seotud olla.
Õhtu kulgeb kodus, söömised ja olemine. Kaja, nagu iga õhtu, käib sõbrannaga jalutusringil ja pärast seda käime Maximas. Mitte et mul midagi vaja oleks olnud, lihtsalt kodus ei tahtnud enam vedeleda. Õlle isu oli, aga mitte tervet poolt liitrit, seega sai poest pisike pudel võetud.
Oooh! Üks toakaaslane räägib suvila ideest, ma siis vastu, et siis targem maatükike osta ja „kuut” püsti panna, nii nagu Pukas Pikal tänaval ühe krundiga tehti. Krunt oli mingi 3000 euroga enampakkumises samal ajal kui meie maja ostsime, et keegi ostis ära ja mõne aja pärast tekkis krundi keskele kuubik-kuut kus siis aegajalt keegi ka elamas käis. Üritasin leida Google Mapsist pilti, et näidata seda lahendust, aga seal on 2011 aasta pilt mis tänasega enam kokku kuidagi ei lähe. Aga ei läinud palju aega mööda kui toakaaslane leidis maade müügikuulutustest just selle sama kuudi Pukas. Selgub, et see on nüüd müüki paisatud ja seda suisa 39 000 euroga! Päris kõva hinnaarendus on olnud 
Teisipäev. Väljas on täna kolm kraadi külma ja tuul on suur, seega indeks on oluliselt suurem. Aga meid see ei heiduta. Jõuame Miiaga kenasti kooli ja siis avastan, et telefon jäi maha. Kell on täpselt kaheksa, mul on poolest ühe tunni asendus, aga sellest ajast piisab, et kodust läbi käia 
Tunni asendus on inglise keele test viiendikele mille ka ise samal ajal üritan läbi teha. Kõik kindlasti õigesti ei saanud, ehk et pole mu tase inglise keeles viiendat klassigi väärt
Haridustehnoloog on täna Puiestee õppehoones, aga paljudel on homseks vaja esitada korrektne UPT töö. Ja nii nad siis jalutavad ja ma üritan neid aidata Wordis erinevate teemadega, ka sellistega, millega pole ise kunagi kokku puutunud, näiteks tsiteerimine, aga endalegi üllatuseks saan hakkama 
Õhtul on toss väljas, aga mingi sund ajab ikka kodust välja. Otsustan joosta pooleteisekilomeetrise ringi. Ja selle ringi raames taheti mind alla ajada. Kastani tänav on ühesuunaline ja kui tänavale keerama hakatakse, siis kiputakse vaid sinnapoole vaatama kust autod tulevad. Seda aga, et näha teiselt poolt liikuvat inimest, sellele justkui ei mõelda. Täna nii oligi, üks tšikk vahtis vaid vasakule, ma tajusin olukorda ja ta õnneks ei löönud gaasipedaali põhja, aga pidin siiski käelabaga vastu auto nina lööma ja selle peale ta siis kohe pidurdas. Näitasin talle sõrmedega, et vaatama peab, ja jooksin lihtsalt edasi.
Vedelesin diivani ees põrandal ja vaatasin telet kui äkki Miia ja Kadi röökima pistsid. Karjusid kui hullud nii et kass lõi ka araks ja ei osanud kuhu ära joosta. Nimelt oli mul ämblik krae serva peal...
Kolmapäev. Täna on direktori sünnipäev ja mina olen lillebuketi tooja. Liigun varakult Liisu Lilledesse, valin sealt kena kollastes toonides buketi ja võtan ka alkovaba šampuse. Nüüd saab rahulikult raudtee äärest kooli jalutada. Arvasin, et võib jahe hakata ja nii on mul palju riideid seljas ning hakkas lõpuks hoopis palav... 
Direktori sünnipäevatervituse teeme esimesel vahetunnil, siis aga liigun tundi asendama. Pean näitama vabadusteemalist filmi Laulev Revolutsioon. See klass on aga täis kannatamatuid ja püsimatuid, päris palju läheb aega nende vaigistamiseks ja üldse nende ohjamiseks. Mul on nendega teine tund täna veel, siis teen arvatavasti korrektuure. 
Vahepeal on mõni tund UPT toimetamisi ja siis teine asendus. Teemaks sama filmi jätkamine sama klassiga. Minu üllatuseks on nad endid veidi ise ümber korraldanud. Lasen tunni nii käima ja jälgin olukorda. Pikalt midagi jälgida ei ole, kaks õpilast, tüdrukud muuseas, istutan siiski ringi. Mitte et nad nüüd seetõttu filmi vaataks, aga ka ülejäänud lastel on vähem sehkendamist. Veerand tundi enne tunni lõppu luban need õpilased oma kohale tagasi kui nad lubavad, et suudavad end ohjata. Mõlemad lubasid, aga no oma lubadustest nad sendigi eest kinni ei pidanud. Aga vahet ei olnud, õnneks ei pea ma nendega rohkem tegelema
Täna on jalkatrenn ja hommikul ma ütlesin sellest ära. Aga nähes, et kindlaid tulijaid oleks viis, siis ma ei tahtnud, et neil trenn ära jääks ja nii ma enda ikka kuuendaks lubasin Vahepeal saab kodus käidud, söödud ja puhatud, ning siis tegin juba jooksuringi kooli.
Koolis oli vaid riiete vahetus ja supsti saali. Mul on liigesed soojad, seega võib kohe mängima hakata Ja mäng on muidugi mõnus. Välja arvatud siis see jupp mängust mis lõpus arvati, et teeks veidi veel, sest kõik olid väsinud, joosta ei jaksanud – ideaalne pinnas vigastusteks. Ja just selles mängu osas sain päris mitu laksu vastu jalgu... Õnneks ei midagi erilist.
Neljapäev. Ülihea öö oli. See eilne füüsiline tegevus väsitas kenasti ära (Y)
Hommik algab peenemat sorti probleemiga: ühes arvutis näitab brauseripõhine Casera manustatud dokumente hieroglüüfidena. Ei saa aru mis seda põhjustab, aga arvuti restart üllataval kombel aitas. Kuigi päeva peale läks see veel paar korda tal sassi, siis iga kord aitas restart... Veider.
Ja siis liigun Riia tänava viadukti suunas kus Kadiga peaksime kokku saama. Teel täheldan kiirabi perroonil ootamas. Kohe saabub rong, ju seal siis keegi abi vajab. Põnev on vaadata hoonet mida raudteejaama juures lammutatakse. Seda lihtsalt ei lõhuta ära vaid monteeritakse, mulle tundub. Kohati on seinad lahti võetud, katus on maas, mõned sarikad veel püsti, kohati sein võetud aga aknad veel ees jms... Ei tea kas keegi tassib ta endale jupikaupa ümber? Vanemuise otsale keerab auto keda jälitab vilkuritega politseibuss. Jäävad seisma. Bussist väljub juhi kohalt nääpsuke naispolitseinik, kõrvaltuksest aga väljub pikk turjakas meespolitseinik. Naine pole talle mitte õlgadenigi! 
Kadiga saame kokkulepitud kohas samal ajal kokku. Jalutame maarjamõisasse. Teemaks jalalabal mingi nukk mis juba aasta aega valu teeb.
Arstil ei lähe palju aega ja operatsiooni, nagu eeldasime, ei määrata. Üldse on asi kuidagi veider. Eelmine kord soovitati, et võiksime proovida kannakõrgendusi, täna aga tuleb välja et see olla olnud kohustus. Ka ibumetiini kuur olla olnud kohustuslik. Ja kondinukil ei olevat mingit tükki lahti, kuigi eelmine kord just seda räägiti. Vaatasime Kadiga üksteisele otsa ja arvasime juba et kellegi teise haiguslugu on ees, aga ei olnud. Väga kummaline käik sai see, aga nüüd vähemalt on kindel plaan, et tabletikuur ja sisetallad ning trennide koormus kaheks kuuks maha...PEI-DE-TUD
Arst soovitas Kadile sisetaldu ja andis ka Itak’i reklaamlehe kaasa. Hakkame tagasi liikuma kui otsustan, et vaatame kus see Itak on, äkki saame kohe tallad ka. Selgub, et see ongi sisuliselt haigla vastas, nii et käime läbi ja saame vajaliku kätte. Nüüd pole muud kui jalutame mõlemad kooli.
Täna saab võrgundusega tegeletud, teen mõned asjad ringi, üks server saab ühe võrgukaarti juurde jms.
Ja maailm sai täna korraks otsa! Nimelt oli ChatGPT maas teatega ’bad gateway’. Mul oli just vaja üks meil inglise keelde panna :S
Hommikul viidi maale puit-materjal ära mis tellitud sai. Algselt oli plaan ise äravedu korraldada, aga kui tehti pakkumine, et 100 eur eest ilma ise kaasa minemata asi kohale saab, siis võtsin teenuse peale. No lihtsalt ei saa niisama iga kell ära joosta ja kõik on teenusega oluliselt mugavam ning lihtsam. Edasi on vaja nädalavahetusel maale minna, et materjal värava alt ladustamiskohta ära paigutada.
Reede. Juba eile oli, aga täna on justkui rohkem valus selle koha lähedusest kus mul song on. Õigemini on ta oluliselt madalamal, aga ju ma siis kuidagi instinktiivselt üritan enda ohukohta hoida ja sellest siis on allpool lihas valus, kõik muidugi trenni tõttu. Valukoht paneb mu veidi lonkamagi, aga saan hakkama. Siit muidugi see järeldus, et järgmine kolmapäev ei mingit jalkat enne neljapäevast operatsiooni. Aga see ei ole veel kõik Vasak kõrv on täna lukus ja lööb pilli :S
Päev sumbub igasugu toimetustesse ja kulub kuidagi lihtsalt käest.
Peale tööd liigun otse Aixi poole. Plaan on enne Selverist külakosti soetada ja läheb nii hästi, et poeni saan Liisiga. Aga muidu, Aixi juurde ikka asja pärast – vaja on mõned asjad taas ümber/lisa programmeerida. Peamiselt siis tarne ja maksemoodulid Virtuemarti e-poe süsteemile. Täna meil asjad kuidagi lendavad ja lähevad üsna kiirelt ning edukalt. Kui muidu olen ikka südaöö paiku koju jõudnud, siis täna liigun poole kümnesele bussile ja enne seda saab veel pikalt juttugi puhutud (Y)
11. klasside mingis keeltunnis oli teema vältimatutest asjadest ja kui oli küsitud mis on Miina Härma Gümnaasiumi üks vältimatu või kõige olulisem osa, siis keegi väitis, et Jüri Noh, meeldiv! (Y)
Laupäev. Ilm on täitsa hämar ja sajune, aga plusskraadides. Otsustame Kajaga ära käia maal, sest sinna transporditud materjal vajaks õigesse paika ladustamist.
Astudes Filosoofi maja uksest välja tabab mind vaatepilt: keegi kange on meie aialippe murdmas käinud, ühe on terves tükis küljest ära saanud, teisel otsa ära murdnud. Remonttöödeks hetkel aega ei ole, seega tõstan jupid kõrvale ja vaatan mõni teine päev selle üle. 
Kajaga alustame maale sõitu Annelinna liikumisega. Sealt saame kätte äiapapa urni tuhaga, siis käime Bauhofis elektrigeneraatori järel ja nüüd saame suuna maale võtta.
Väljas on niiske ja küllalt tuuline. Väljas olles hakkab kiiresti külm ja välitöödega saavad kindad kohe märjaks. Õnneks meil ei ole palju laudu vedada, need kuuemeetrised 150*150 prussid jätame värava ette, paneme nad lihtsalt mugavamini paika. Vaatame oma valdused üle ja et toas veel külmem on kui väljas, siis kauaks siia ei jää, liigume hoopis edasi.
Sõidame Otepääle, aga mitte otse üle Arula vaid Palupera kaudu. Nimelt üle arula on tee arutult käänuline, samas kui üle Palupera on kenad pikad sirged või kaarjad lõigud (Y) Vaatasin Mapsi pealt järele, et teepikkuses on vaid 1 km vahet - 
Otepääl pargime keskusesse, otse talveöö laulupeo lava ette olevatesse parkimistaskutesse. Nimelt on meil Kaja poolvennale vaja papa urn üle anda ja et tema siin parasjagu lava ehitab, siis siit me ta ka leiame.
Meil on kõhud tühjad. Kaja arvas alguses, et käime Edgari Trahteris (kuna mina ju kõike ei söö) siis panin talle aga ette idee, et läheme kuhugi sellisesse kohta kus ka midagi paremat pakutakse kui vaid friikartulid. Loomulikult selline mõte talle meeldis Kunagi oli Otepääl kohvik-restoran l.u.m.i. kus me aastate eest käisime ja läheme uurima. Selgub aga, et see on omadega kinni ja hiljem netist lugedes on ta seda juba aastast 2017 Ega siis muud üle jäänud kui keskväljaku kõrval olevasse Ugandi Restosse minna.
Oleme Ugandisse mõni aasta tagasi lastega sisse tulnud ja tõdenud, et meie laste jaoks sealt mitte midagi võtta ei ole. Täna aga lapsi ei ole, seega nende pärast muretsema ei pea. Aga menüüd vaadates tuli kaua otsida, et ka mina midagi saaks – olen ju ka parajalt hõreda toidunomenklatuuri nimekirjaga Mingi seeneroog mulle lõpuks loosi läks ja see oli tõesti hea. Meeldiv oli, et toidu tellimise ajal toodi lauda pähkleid koos pähklipurejaga, nii et seni kuni ootasime toidu valmimist, sai pähkleid krõbistada ja kohvi juua.
Tagasiteel, kuna meil kiiret ei ole, külastame ka Kastolatsi kirikut. Eks see rohkem „minu teema” on Kui varem võis pea kiriku keskele välja kõndida, siis nüüd on seina nurkasid nii palju varisenud, et üle ukse mõni meeter lähed, siis hakkab juba küllalt hirmus et mitte kaugemale ronida. Kahju, et muudkui laguneb, aga nii ta on. 
Tagasi linna jõudes on Kadi läinud Külitsele sünnipäevale ja Miia on kodus. Käime Kajaga Prismas toidukorvi täiendamas ja Sõbralt Sõbrale poest avastame 75 eurose peegliga tualettlaua mis meile juba ukselt mõlemale meeldima hakkab. Ja ostame selle ära ning pakime autosse, see vajab veidi värskendamist, aga sellega me saame (maal) hakkama
Nüüd saab kodus mõnuga puhata ja uneleda. Siis aga käin Kadil Külitsel järel ja kui tagasi jõuan, on Miia ning emme valmis, et me saaksime Otepääle talveöö laulupeole minna. Kadi kaasa ei tule ja ega endalgi erilist isu minna ei ole, hea meelega läheks sauna, aga noh, et teised tahavad, siis lähen ja vaatan ka asja üle
Nii liigume Otepääle. Võiks öelda, et jõuame varakult. Kartsime, et parkimiskohtadega läheb napiks, aga ei olnud hullu midagi. Kohale jõudes möll lava ümbruses juba käis ja laulukoore hakati lavale paigutama. Uudistasime müügiputkasid ja võtsime paar pirukat, üks jäi neist üle ja see sai Kajale kapuutsi sisse
Üritus läks enne aega käima. Algatuseks tutvustusringid ja eessõnad, siis aga laulude plokk. Võiks öelda, et tore oli, aga samas ei midagi erilist. Mitte midagi poleks juhtunud kui ei oleks tulnud Aga oleme kolmekesi vapralt lõpuni, meie emmega koos ja Miia eemal lumehunniku otsas teiste lastega. Kui endal hakkas jalgadel vahepeal jahe, siis Miia lumehunniku otsas külmus päris ära... 
Ja siis tagasitee. Paneme auto täiega sooja, et Miiat üles sulatada ja liigume Tartusse. Kaja vaatab oma nutikella, et soovitud sammude päevane kogus ei ole täis ja palub end leivaka juures bussipeatuses maha panna, et tuleb jala koju.
Jõuame Miiaga Kastani-Võru ristmikule kui Kaja helistab, et mingi jama on. Teema ehmatab ära ja ma teen ristmikul manöövri mis nii mõnedki paneb kukalt kratsima ja teised hämmingusse ajab, aga varsti on mul ots Kaja poole.
Siit edasi on ilm täis teadmatust, vilkureid, kiirabi ja politseinikke.PEI-DE-TUD
Kui meie Miiaga koju jõuame, on kell juba suure sammu edasi teinud. {hide accesslevels="Public"}Teatame ka Kadile, et emmega juhtus õnnetus ja ta viidi EMOsse. Mõne aja pärast saan Kajalt teate, et ta on röntgeni ootel ja peale südaööd sõidan talle Maarjamõisa haiglasse järele.
Kodus üritame emotsioonid maha saada ja alles kahe paiku siis magama keerata. Eks me oleme nõutud ja hämmingus. Põhiline vigastus on õlevarreluu suure köbrukese murd ja õlg teeb Kajale parajalt liiga. Haiglast soovitatakse Kajale öösel mitte magada, et näha kui peaks mingi jama tekkima, või siis peaks keegi teda jälgima. Lapsed olid kohe nõus jälgima, aga olid esimesed kes magama jäid. Eks ma ise jäin ka magama, aga oli läheduses. Kaja ise ei saanud eriti sõba silmale/hide}PEI-DE-TUD
Pühapäev. Hommikul käime Miiaga jala Maximas, oli vaja veidi süüa tuua. Siis aga saabus Tõrvast Kaido ja me käime Karete kortermajade vahel otsimas autot mis eile õhtul avarii põhjustas. Aga nagu karta oli, ei leidnud, aga no endal süda rahul et midagigi tegime.
Muidu oleme üldiselt kodus, õhtul teeme autoga ringi kesklinna apteeki, et osta üks õlaortoos. Ja siis saab lastega õpitud, Kadiga kasutasime esimest korda PowerPoint’i slaidiesitluse tegemiseks.