Esmaspäev. Juuhhuuu! Täna saab tööle! 
Veidi püksivärvel olemist segab, aga saame hakkama! Tööle liigun autol. Viime enne Kaja arstile ja siis Miiaga juba maandume koolis.
Liis on pannud eile Miina Härma sünnipäeva puhul kooliraadiosse mingi raadiosaate Miina Härma loominguga. Oi see on aga nii igav ja matuseline saade, et hirmus hakkab Äkki peaks kooli ümber nimetama Sven Lõhmuse nimeliseks – muusikaline valik oleks oluliselt laiem
Olen hommikul valmis liikuma, kui keegi peaks helistama, et miski ei tööta. Nädalavahetusel sai ju tehnika seinast välja tõmmatud, mine tea kus see tagasi ei saanud. Läheb aga nii, et vist kõik on kenasti tagasi saanud ja ei ühtegi selleteemalist kõnet. 
Hommik on igati meeleolukas, on rõõm näha, et olen tagasi oodatud 
Võin julgelt öelda, et rõõm on kahepoolne! Päeva peale selgub, et ühes klassis ununes siiski projektor seina panna ja raamatukogus tahvlid ning arvutikapp
Väljas on pea -10 kraadi, puud on kõik kenasti härmas. Delegatsioon koolist käib täna Raadi kalmistul – Miina Härmal oli eile sünnipäev. Oleks ise ka läinud, aga...
Kõht on õhtuks üsnagi hell. Ei, mitte et vara oleks tööle naasnud, aga lihtsalt, istumisasend pole kõhule veel kõik see kõige parem asend. Pealegi raseeritud kõhu peal on teravad karvatüükad ja kõik see mõjub vastu särki ebamugavalt :P
Õhtul käib Gerly külas, Kadi saab juukseid värvida ja mina parukast vabaks. Siis läheb emme jalutama, mina jään lastega koju õppima.
Teisipäev. Taas liigume autoga, aga see on mõneks ajaks nüüd norm. Kui kõht lubab taas rahulikult kõndida, siis loobume autost. Kajagi läheb töö juurde korraks.
Koolis on tegudetihe päev. On omajagu toimetamist ja liikumist.
Miia üllatas täna oma inglise keele tööga, oli ise ka väga rahul, et tulemus oli 95% Ja eile kui me muusika tunni kodutöid tegime, siis ka joonistas nooti ja vehkis käemärke kaasa nii et ma ei jõudnud süvenedagi kas ta õigesti ka tegi, aga et ta nii enesekindel oli, siis ei hakanud ise teemasse süüvimagi
Õhtul koju liikudes võtan Kaja peale ja käime Maximas varusid täiendamas. Õhtusöök. Kaja läheb jalutama, Kadi uisutama ja Miia õpib. Mina olen kuidagi kole väsinud, aitan veidi Miiat ja muidu vedelen. Kui Kadi saabub, läheb Miia Reiniku õuele mängima. Igatahes said kõik pead tuulutada, mina aga võtsin rahulikult, pikk päev kurnas kõhu ära. 
Uus mure on tekkimas. Vererõhk. Ülemine kipub 140-150 vahele jääma kui alumine on viimasel ajal 90-100 vahel. Kõrge liiga...
Kolmapäev. Täna hommikul tabas mind peavalu. Kukla tagant mingi 5 cm sissepoole. Silmad olid ka veidi valulikud, aga valu pea sees oli suur! Piinlesin ikka mõnda aega enne kui üles läksin, tableti võtsin ja siis tagasi tõmbas... Imelik oli ka see, et kui voodisse pikali viskasin, siis ühe külje pealt seljale keerates hakkas äkki pea ringi käima :O
Linnavalitsusel on mingi projekt koolides esitlustehnika osas. Täna saab siis selle teemaga süvitsi mindud ja mõeldud ka mis siis tulevikus vaja oleks ja millises suunas nende asjadega peaksime edasi liikuma.
Kolmeks lähen perearstikeskusesse. Mul on seal aeg niitide välja tõmbamiseks. Pisut selline ebamugav toiming minu jaoks, mulle üldse ei meeldi kui keegi minu naba lähedusse ronib Arst katsus kõhu läbi, vaatas haavad üle ja siis pereõde võttis niidid välja; läks üsna lihtsalt. Ja siis muidugi loeti sõnu peale, et kõike rahulikult võtta, raskusi mitte tõsta, suuri tegusid mitte teha (füüsilise pingutuse osas).
Kell on veidi peale kolme, liigun kooli tagasi. Toimetan veel veidi oma asjadega ja teen tavapärase õhtuse sülearvutite kappide ringi, klõbistan veidi klaveri klahvidega ja siis juba koju.
Enne operatsiooni vedasin toa puid täis, nüüd saavad need otsa. Tassin paari ahju jagu mõne halu kaupa neid juurde – kütta on ju vaja ja ei taha kedagi ka tülitada abi osas.
Kaja käib topelt-jalutusringil, et väheke värsket õhku hingata. Esimene kord üksi, teine kord töökaaslastega. Minu arust täitsa mõistlik, esiteks on seltskonnaga tore ja teiseks tuleb ju parem uni, eriti arvestades, et ta päeval suurt füüsilist koormust ju ei saa. Mina aga õpin Miiaga asjad lõpuni. Tal on tänaseks omajagu õppimist ja temal võtavad ju asjad veidi rohkem aega
Auvere elektrijaama kohta on kirjutatud tore artikkel. Umbes nagu eile lennunduse teemal telekast. Riik juhib mõlemaid ja lokkab totaalne korralagedus, raha voolab välja ojadena, tulu aga ei ole mitte kuskilt. Ma ei ta, kaua tõesti võib?! Mis toimub meie vabariigile kuuluvates ettevõtetes? Kas on meil ikka kõik kenam ja parem kui suures naaberriigis mille üle me naerame? Kas tõesti ükskord võetakse ka kedagi vastutusele, et teised ka valvsamad oleksid ja ausalt riiki teeniksid?
Neljapäev. Käisin öösel üleval. Kui voodisse tagasi viskasin, pani äkki pea nii ringlusesse, nagu oleks karussellil käinud. Ei tea kas mingi uus jama on juurde siginemas? Peaks kuhugi pöörduma? Vähemalt pea täna ei valuta
Kooli jõuame Miiaga niipalju varem, et saan klaverit klimberdada ja käin kahes klassis tahvli puutetundlikkuse üle. Siis aga on veidi vaiksem periood.
Õpetajate toas räägivad õpetajad pea ringlusest! Oot, oot! Lülitusin kohe vestlusringi ja kuulasin mida teised räägivad ning üritasin siis leida paralleele enda viimaste hommikute murega. Üks õpetaja on oma lapsega suisa EMO’s käinud ja arstid laiutavad vaid käsi. Mitmel õpetajal on sarnased probleemid kui minul. Käin siis kooli arsti juures ka ja saan kinnitust, et mingi selline, arvatavasti viirus, on ringlemas, aga kahjuks arstidel puudub laiem teadmine ja ravi...
Lõunast on aulas loeng. Püüan asja korraldada projektoriga, aga see on ikka nii pime, et tuleb teler aulasse tassida. Mina loomulikult ei tassi, aga kõik muu seal ümber saab korraldatud ja paika. Pikalt pole pidanud aulas toimetama, nii mõndagi oli vahepeal ära krutitud. No ja siis see kapp mille peale asjad käivad, see on ikka sellist ajalugu täis topitud, et ukse vahelt kõik välja ronis ja mu kurjaks tegi, seega sai seda tühjendatud...
Õhtul koolist liikudes võtan pitsa ja siis alles liigun koju. Mingi hetk käime Miiaga poes – homme ju sõbrapäev, tahtis sõpradele nänni osta. Kadigi oli alguses suur tulija, aga siis kui minek oli, siis hakkas täielikku jama ajama, et jalgpallimäng hakkab ja tema tahab vaadata. Lõin asjale lõpuks käega, tagasi jõudsime, siis ei vaadatud mingit mängu, ja nii kui selle ära mainisin, oli vaja hoopis dušši alla minna... Puberteet
Reede. Pearinglus lõi ka täna hommikul välja, aga veidi vähem, kuna juba arvestasin selle võimalusega ja võtsin asja rahulikumalt. Ikkagi loodan, et tegu pole millegi tõsisega ja see varsti möödub. Kõhu teemadel on märgata jätkuvat paranemise tendentsi (Y)
Täitsa masendav ikka, ma vist tõesti hakkan vanaks jääma Täna õhtul on üks üritus kus ma olen tegelikult lihtsalt osaleja, aga no mitte kuidagi nagu ei taha minna Tean, et mitte minek oleks totaalne lollus, aga no samas kuidagi nagu ei viitsi, ei huvita, ei taha end üles lüüa ja olla seltskondlik Ma ei saa sellest üldse aru miks mul selline apaatia peal on :S
Sõbrapäev koolis mingil moel isegi toimib. Amor-post on, nagu ka eelmistel kordadel, üsna popp. Mina seekord popp ei olnud, ei ühtegi kaarti Aga, tõsi, ei ma saatnud ise ka ühtegi.
Õhtul läheme Kajaga leivaka peole Pidu on ERMis. Algatuseks saab fotoroboti kallal toimetada, siis saab minna nüüdisaegset kunstiinstallatsiooni vaatama (Ryoji Ikeda isikunäitus), siis aga juba laudadesse. Rahvast on kohal päris palju. Laudadel on väga maitsvad suupisted, ma proovisin kõike, isegi neid asju mida ma tavaliselt ei prooviks Siis olid avasõnad ja parimate õnnitlemine. Edasi juba praad mis mul oli pardi näol. Ausalt, süüa oli ikka liiga palju, eelroogadest oli juba kõht täis Aga no sai ajapikku ka see part naha vahele aetud Alkoholi sel korral ei tarvitanud – tulime autoga ja Kaja ju veel roolida ei saa. Kõhuhaavad veidi segasid olemist, aga olime pea südaööni välja (Y) 
'
Laupäev. Issand kui hea öö täna oli! Ja hommikul olekski vist võinud magama jääda, lasime kümneni välja ja siis alles esimesed läksid üles
See pearingluse teema on nüüd nii palju endal arusaadavam, et see avaldub enamasti pikali olles ja pead paremale keerates. Aga vaatame, uurimised jätkuvad!
Päev on päikeseline, ilus. Aga täna meil kuhugi sõita plaanis ei ole, homme sõidame Tõrva.
Täna kulutan päikeselisema osa päevast hoopis kliendi juures. Vaja on võrk lõpuni ehitada, niigi on palju aega läinud Täna on see hea, et tootmine seisab ja siis võib majandada. Aega läks omajagu, oli palju teha ja leiutada vaja. Ja lõpuks selgus et üks fiiberkaabel on liiga lühike, nii et 100% veel ei saanud nii nagu tahtsin, aga no selle kaabli paigaldus on minuti küsimus, seni on ühendus vase peal.
Tagasi koju jõuan hämaras. Teised on ka linnaringilt kodus tagasi ja tellivad poest üht teist mis siis kaasa haaran.
Üle pika aja saab sauna Aga ma pole seal pikalt ja väga kuuma ei anna. Tähtis oli habe pehmeks saada, et siis need traadid saaks näost maha tõmmata
Pühapäev. Täna on meil Tõrva ring. Võtame ema ka I' juurest peale, samal ajal jääb Miia koju, naabritüdrukuga mängima. Enne linnast minekut käime Lõunakeskuses ja siis juba päikesesära saatel Tõrva.
Viin teised õnne juurde ja ise käin ema juures. Emal on maja renoveerimine, radiaatorid vahetati vanad malmist mingite peenikeste plekijuppide vastu ja elamine on külm. Juba see vesi mis radiaatorisse peale tuleb ei ole minu hinnangul piisavalt kuum, seega 16 kraadi toas on tõsiasi. Aitan emal mõned asjad ära korraldad aja siis liigun Õnne juurde.
Joome kohvi, vaatame linde kes sihvka seemneid söömas käivad, ajame törtsu juttu, siis aga jätame Kadi Õnne juurde ja sõidame Kajaga ära. Kadi läheb Õnnega nädalaks Pärnusse taastusravisse. 
Sõidame Kajaga maale. Paneme noortele viljapuudele katted ümber, laeme veidi ahjupuid peale ja liigume linna ära.
Tartus keerame magama, Kaido käib külas ja edasi on juba õhtused tegevused.