Esmaspäev. Uus nädal, vanad mured. Kajal ikka õlaluu, minul operatsioonijärgne olemine, lapsed saavad õnneks kooli minna. Laste pärast algab elu korteris seitsmest.
Täna oli palju pikki ja värvikaid unenägusid. Enamus neist keerlesid Lõve maja ümber. Arvatavasti ei saa ma kunagi oma unenägusid sellest kohast rahu, kuigi, ega see mind ei häiri. Lihtsalt paljud sealsed unenäod on seotud tolle hoone erinevat viisi lagunemistega mis on iseenesest kurb...
Kui lapsed läinud, võtame emmega ette ühe AI teemalise koolituse mis on sisuliselt terve päeva pikkune. Kui suurt osa ma AI koolituse sisust juba tean, siis on ka pisut uusi asju ja mõtteid kuidas midagi kasutada.
Täna hommikul ei võta ma enam valuvaigistavaid tablette. Pealelõunal hakkab kõht mõnuga häirima, kuigi ma füüsiliselt pole eriti end siin ringi liigutanud. Aga püüan vastu pidada õhtuni, ööseks võib ju tabletti võtta ka, et uni olek magusam...
Võtsin siis täna perearstilt haiguslehe. Küsis sada küsimust ja määras niitide väljavõtmisaja. Ja samas soovis, et ma oleks lehel kuni 16.02! Ise plaanisin, et kui kõht laseb, siis läheks kolmapäevast kooli, hetkel ei oska hinnata kui reaalne see ka on.
Päeva teises pooles müksasin pea vastu voodi-lavatsit ära. Müks ise oli pehme, aga ehmatus käis kõhulihastest läbi ja lõi terava valu naba piirkonda. Pikalt on valus, teravalt ja piinavalt. Kui suurem valu ükskord ära jäi, siis on nüüd teatud situatsioonides nabast allapoole teravad peened pisikesed valusööstud. Ai need on on vastikud ja kuidas häirivad
Kaja sõbrad võtavad seltskonna täna taas kokku ja lähevad jalutama Mina aga olen rahulikul režiimil.
Teisipäev. Magasin vale padjaga ja asendki oli pidevalt vale, endale tundus, et norskasin palju ja paar korda ajas see mu ennastki üles, vaene Kaja :S Ja selline jupiti magamine soosis taas unenägude ohtrat voogu ning nende mäletamist (enamus teemal puitmaterjal ja sellest ehitamine, märksõnad: Kiitsak, Mõmmiku õu, Kaido, kuuri ehitus ja prussid).
Koolis on koostööpäev, seega Miial on kodusõppe päev, Kadil aga algab kool teise tunniga. Seega on äratus pisut hilisem. Eile sai vaadatud filmi Bourne’i Pärand (The Bourne Legacy, 2012) ja see lõppes alles peale südaööd, siis oli veidi keeruline nabavalu tõttu uinumine ja nii on isegi veidi hilisema kella peale raske ärgata
Miia õpib. Talle on omajagu koduseid ülesandeid antud. Algab meil see õppimise teema vasaku jalaga, aga emme parandab kõik ära. Ülesanded on piisavalt lihtsad, et Miia enamusega ise hakkama saab (Y)
Mina hindan UPT töid sisuliselt terve päeva. Algus on keeruline, sest olemine on sisemiselt närviline ja segajaid täis. Igatahes teen lõpuks oma töö ära ja kirjutan ka kokkuvõtte komisjonile Stuudiumisse. Nimelt ei luba kõht veel homsest kooli tööle minna, seega ma siis annan kodust nii palju tuge kui anda on võimalik.
Kolmapäev. Lapsed lähevad kooli, vanemad jäävad koju Täna on mingi kahtlane uim peal, ei ole nagu üldse üleval. Kõht on veidi parem. Päev on täis lihtsalt olesklemist, veidi saab ka kooli asjadega tegeletud. Pealelõunal keeran magama ja magan mõnuga, aga üles tulles on ikka uim peal. Varsti saabuvad lapsed, puhkavad esialgu ja siis tegeleme Miia õppimistega.
Käin täna dušši all, ehk et plaastritega saab taas ise mässatud. Huvitav, et ülemine suurem haav on värviliseks läinud, ei tea kas siis üleeilne pea müks mis kõhulihastes registreerus lõigi haava juures midagi lahti vms...
Neljapäev. Öösel tabas mind peavalu, mingi punkt kukla ja vasaku silma vahel. Lisaks olid silmad kuidagi kuivad ja valulikud. Oli see nüüd siis valest magamisasemest või millestki muust, ei tea. Võtsin kolme ajal tableti, aga ega see palju ei muutnud olukorda. See valus punkt annab järele kui kaela keerata ja pinges palju hoida, aga lähteasendis tagasi tuleb ka valu tagasi.
Ei mäleta, et oleks praegust kooli kunagi unes näinud. Täna see nii oli, mõningaste iseärasustega, aga olid aula, keldrikorrus ja isegi valvur Valter.
Seitsmest on äratus. Lapsed lähevad toimingutele, ise aga vedelen veel mõnda aega, sest see pea värk ei lase olla. Kuigi kui üles liigun, siis valu möödub, aga tuim on ikka olla, umbes nagu eile...
Hommikul käime Kajaga korralisel arstivisiidil Maarjamõisas. Mina olen autojuhiks. Võtan seal R-Kioskist ka kohvi, aga see on selline saast et annab teist alla kulistada :S
Kui Kajast pilt tehtud, istume arsti ukse taga. Ja siis istub meie vastu beib. On teine end uhkelt üles löödud nagu oleks kohtingule tulnud. Noh, vaatepildil polnud ju viga, aga keskkond oli veidi vale
Kui juba Kajaga end välja ajasime, käime ära Lidlis ja Lõunakeskuse Rimis. Ma küll justkui midagi erilist ei tõstnud, aga kõht hakkas selle nalja peale valu tegema, nii et kodus viskan aga kohe pikali. Magada küll ei jõua, lapsed hakkavad riburadapidi koju saabuma
Õhtusöögiks tellime pitsa ja hiljem käin Miiaga koolis, sest kahes klassis on projektoritega mingid kalad, käime ja lahendame need ära.
Reede. Hommik on omadega väga rahulik. Lapsed saavad kooli ja ise saab siis lihtsalt oldud ja veidi ka arvutis aega veedetud.
Pealelõunal saabuvad lapsed. Nüüd teeme väikese tuulutusringi mis kaasab endast Hinnapommi ja Sõbralt-Sõbrale kauplust.
Homse elektrisünkroniseerimise osas on vastakad tunded. Otsustan ikkagi kooli minna ja seal kõik projektorid ning arvutid seinast välja võtta. Majas on rahvast omajagu, enamasti küll õpilased kes aulat ja koridore kaunistavad – homme on kooli ball Mina siis tuulutan aga kõik ruumid rahulikult läbi ja liigun koju tagasi.
Laupäev. Vanaemad olla külla tulemas. Teeme siis mingigi koristustuuri ka elamises Meile saabub aga vaid Õnne, minu ema läks Lõunakeskuse juures bussilt maha. Aga siis arvavad ka teised, et võiks kaubandusse aega veetma minna, nii ma viin nad Lõunakeskusesse, aga ise sinna tolknema ei jää, vaid tulen koju rahulikule režiimile tagasi.
Teen ringi keldrisse, vaatan filmi, olen arvutis. Mõni tund hiljem käin teistel järel, sööme, Õnne liigub Tõrva tagasi ja meie keerame tuttu.
Valvur helistab, et majas on ball algamas, palju rahvast ja kaamerad ei tööta. Käin siis koolis ja panen serveri käima, sel on mingi kala küljes – ei võta igal restardil võrgukaarti järele, õnneks asi laabub peale mõningast näperdamist. Aga on enda jaoks kole piin käia majas dresside väel ja veel pool kõveras, teised on end üliuhkelt üles löönud ja peavad pidu Kui mul operatsiooni poleks olnud, siis oleksin ka täna seda üritust nautimas olnud
ühapäev. Ilus päikeseline ilm on täna. Hea meelega oleks kuskile loodusesse läinud... Aga et ise ei saa, siis lapsed peksan ikka majast välja, käivad siis linna peal kolamas
Päeva teises pooles käin koolis. Elektri Venemaast lahti võtmine ja sünkroniseerimine on nüüdseks läbi. Panen seina tagasi kõik mis üleeile sai välja tõmmatud, et hommik koolis saaks segamatult alata.
Ja õhtu siis juba kulub õppimiste ja eeloleva nädala toimetuste peale. Homme plaanin sinise lehe lõpetada ja tööle naasta.