Erinevad isiklikud reisikirjeldused

Lugesin kuskilt netiavarustest et Kallastel on toimumas vanausuliste festival Peipus, teemas oli kirjas et sinna tuleb usulisi nii Siberist kui Moldovast ja paljudest teistestki kohtadest. Vaimusilmas kujutasin juba ette pikahabemelisi papikesi ja värvilistes hilpudes mammikesi – igatahes tekkis soov seda kaeda.
Kajal polnud nagu midagi selle vastu et majast välja liikuda, moosisime ka Innat kes alguses kohe üldse tulla ei tahtnud aga lõppeks ikka tuli. Nii me siis võtsime kõigepealt suuna sibulaparadiisi Varnjasse. Tegime siin poekülastuse ja vaatasime kuidas täis peaga rahvas autoga sõidab ja kuidas nad enne sõitu minekut kellelegi pasunasse tahtsid anda. Tohlaka kari. Et aga asustuse hooned on vaatamist väärt siis sõitsime aeglasel käigul siit Kolkjani. Iga maja juures olid sibulad väljas, mõne koha peal oli teisigi turistihakatisi kes sibulaid ostsid. Paari aasta tagusest on meeles et poe hind sibulal oli neli korda odavam kui siin, seega seekord ma enam ise ostuplaani ei haunud. Loll on see et üheski kohas pole hinda väljas, jää seisma, otsi inimene ja siis saad alles oma hinna – ja-ma.
Kolkjast üle Alatskivi jõudsime Kallastele. Tegime linnale vaat et ringi peale ja mitte mingit üritust ei hakanud silma, hakkasin juba arvama et ajasin Kallaste Mustveega segi. Aga siiski ei – kesklinnas oli miski lavahakatis ja rahvas selle ees toolidel istumas.
Kell oli pool viis ja üritus pidi algama kell neli. Inimesed kõik ootavad. Lõpuks hõigati et esinejad pisut hilinevad. Inna juba torises ja tahtis siit ära saada. Kuigi ka endale tundus asi juba nõme otsustasin siiski esinejad ära oodata. Ottasimegi. Varsti tuli kolm mikrobussi erinevate siiruviirulistega seal sees. Ja varsti oli juba kolm taati ja tibu laval ja hakkasid huilgama-halama. Inna lõi kohe käega ja torises mis hirmus – ma olevat talle telefonis laata lubanud Mida iganes, igatahes läksid nad Kajaga järve kaldaid uurima, mina jäin ootele et kuna mõni teine lavale ronib. Aga vaat ei roninud, laulsivad seal laval oma joigu aina edasi. Tegin siis inimestest pilte ja lõpuks läksin isegi jalutama. Siis avastasin et infopunktis on kõiksugu kohvisid võimalik tellida ja helistasin tüdrukutele. Nemad aga olid juba sealsamas lähedal pubis kohvitamas, liitusin siis nendega. Jõime kohvi ja molutasime niisama.
Peale kohvi otsustasime ära sõita, viskasin veel pilgu lavale kus asi oli suht muutusteta – lavale oli kaks mammit juurde roninud ja üks papi kadunud - aga joig oli ikka sama... Kahju et teisi esinejaid ei näinud Igatahes sõitsime Tartusse tagasi ja oli näha et Inna oleks paremameelega võinud kodus olla :P
Pildirida SIIN.