Erinevad isiklikud reisikirjeldused

Paar viimast päeva vastu nädalavahetust küpseb Kajal plaan sõita rongiga Elvasse. Minu arust on mõte igati hea. Ka Inna arvab et mõte on hea aga kardab et ei saa last rongi väljumise ajaks valmis.
Laupäevane hommik on udupilvine ja hämar. Vihma ei saja, seega plaan on jõus ja kõik hakkavad töötama selle elluviimise suunal Noh, peaaegu kõik, Kadil on ju ükspuha :P Ka Inna on võimeline tulema kui aitan tal autoga raudteejaama jõuda. Nii olemegi siis kümneks Tartu raudteejaamas
Siin selgub et rongile saab teiselt perroonilt, ehk siis tuleb vaksalihoone alt tunnelist läbi minna. Siin aga on trepid ja imelikul kombel ainult üks plekkrenn mida mööda vankrit sõidutada. Hakkame siis vankreid ükshaaval alla tooma kuniks meile üks vanem meesterahvas appi tuleb Viimastest treppidest üles minekul kuuleme et rong saabub jaama. Kahju, tahtsin rongi tulekut filmida
Üldse on plaan pisut meie ettevõtmist jäädvustada kuna kuuest sõitjast suisa neli pole elu sees rongiga sõitnud! Need on siis: Kaja, Lille, Kadi ja Reijo.
Rahvast on omajagu palju. Kõik suunduvad keskmistesse vagunitesse. Meie aga valime viimase, siin on rattahoidla mis on tühi ja sinna oleks siis hea vankrid panna. Vagunisse aga tuleb ronida üle poole meetri kõrgusele! Ma ei saa aru miks astmeid kasutada ei lasta. Iga teine vanur siit üles ei saaks... Meie aga ronime ja sikutame ka vankreid nii et varsti oleme vagunis.
Et meil on üle poole tunni sõitu ees siis riietume kõik lahti, titad kaasa arvatud. Ja sõit läheb lahti! Lapsed vaatavad suuri silmi aknast välja ja Kadi näitab iga asja peale mis näeb sõrmega ja sisiseb Poolel teel aga hakkame rohkem liikuma ja rongis end vabalt tundma. See ongi ju rongi võlu et siin on ruumi ja saab/võib ringi jalutada.
Jalutan Kadit vaguni teise otsa. Seal on punt lasteaialapsi kelledest pooled tahavad Kadile tere anda. Kadi annab ka, kuigi ise on suhteliselt ara olemisega Pärast jalutas Kadiga Lille.
Viimases peatuses hakkasime lapsi ja endid taas riidesse panema. Pool tunnikest oli kadunud nagu tuhka. Laste riietamisega jääme isegi pisut jänni, kiiruga väljume rongist ja siis lõpetame selle mis pooleli jäi...
Elva raudteesõlm on kenasti korda tehtud ja renoveeritud on ka vaksalihoone. Et Reijo pole veel hommikust söönud siis Inna lähebki temaga sinna sisse ja annab putru. Kadi aga on nii väsinud olemisega et tema paneme vankris pikali ja mõne aja pärast ta juba magabki. Kuniks Inna last söödab jalutan mina ümber vaksalihoone ja teen pilte
Nüüd siis algab jalutuskäik mööda Elvat. Kinomaja juurest keerame Arbi järve äärde ja jalutame mööda ehituskolossist millest pidi kunagi saama kultuurimaja (või suisa pioneeride maja). Kasutan võimalust seda ka seestpoolt külastada, aastaid viisteist tagasi sai siin korduvalt katusel veini joomas käidud :P
Edasi jalutasime suusahüppe mäe juurde ja liikusime Kalda tänavat pidi edasi Tartu maanteele. Verevit me seekord vaatamas ei käinud kuna ujumishooaeg on nagunii möödas Siit suundusime juba kesklinna kaubandusega tutvuma.
Kui tüdrukud poode pidi käisid siis meie Lillega jalutasime lapsi. Tegin igast huvitavast majast pilti – muud polnud ju pildistada. Inimesed olid kuidagi liiga igavad, välimuselt väsinud ja tumedad – ilm oli niigi väsinud ja tume.
Kui juba Elvas olla, siis keha peab kinnitama Mägra Pubis! Peale selle kui küpsise ja saiakese pood Pikal tänaval kinni pandi on see just selleks kohaks mida tuleb külastada. Tellisime siin endile söögid-joogid millega kõik rahule jäid. Inna nimetas šnitslit isegi elu parimaks. Samas ei saa midagi head öelda Creme Brulet kohta mis ei ole kohe üldse see mis ta tegelikult olema peaks – seega tuleks neil see oma menüüst ära kustutada.
Kehad kinnitatud käisime veel siinses Konsumis ja edasi liikusime taas vaksalihoonesse. Et rong Tartu poole läheb alles hilisõhtul, siis tagasi sõidame hoopis bussiga. Vankrid mahuvad kenasti siia ära, pealegi, inimesi oli peale meie neli.
Pool tunnikest hiljem maandusime Pauluse kiriku vastaspeatusest. Kõigil oli mõnus olla ja kõik jäid reisiga rahule. Mõni teinegi kord võiks sellise ettevõtmise teha, kahju ainult et väikelinnades nii vähe midagi huvitavat tegemist leida võib.
Pildigalerii SEAL.