Kuigi Abja mõisa on esmakordselt mainitud 1582 (seda infotabloo kohaselt, Eesi Entsüklopeedia väidab aga 1460) aastal, siis ma kohe kuidagi ei jõudnud sinna varem kui 2016 aastal... Vaatamata kõigele on tegu mõisa, ma ütleks suisa lossi väärilise ehitisega sellises imekenas keskkonnas. Olgem ausad loodus on siin eelnevalt palju soosinud. Nimelt jõe org oma üsna järskude seintega ja põhjas nii paljude käänakutega lookleva ojakesega on juba vaatamisväärsused omaette. Selline oru moodustis teeb poolele mõisakompleksile serva, samas kui pikk allee tuleb ida poolt üsna sileda maa pealt kahe kunagise aida ja tõllakuuri vahelt otse peahoone ette suurele maa-alale. Siin on park ja isegi ringi istutatud puudega 'saladuste ring' 
Peahoonet ja ühte alles olevat tüllakuuri eraldab oma sada meetrit, mis annab õuealale palju ruumi ja õhku. Sama mõisa teine pool on üsna oru serva peal, vaat et hüppa või terrassilt alla ojakesse peakat 
Kuna mõisa viimastel kasutusaastatel oli siin lastekodu, siis on kõrvalhooneteks ka paar nõuka ajal ehitatud ehitist, tundus nagu üks neist võiks katlamajagi olla, täpselt ei tea. Alles on ka jääkeldri sisse langenud osad ja mõned ruumidki. Veel jääb lõuna poole punastest tellistest kaks maja, üks suurem kui teine, siin tundub elu täiesti sees olevat, kuigi keegi uudistama ei tulnud et mis siin üks härra oma plikatritsuga ringi vahivad
Tõllakuur oma sammastega on muljet avaldav suur ehitis. Kuigi ta tundub üsna heas korras olevat, siis tagumisest küljest on poolel seinal telliskivivooder maha langenud ja all olev palk juba üsna mäda... Sambad eespool on aga korralikud ja jämedad, mõjuvad kohe suursuguselt ja tugevalt.
Kompleksist põhja suunal jäävad vesiveski-viinaköök ja karjalaut. Viimasest on küll puude vahelt vaevu märgatavad müürid järel, samas kui veskihoone veel täies hiilguses püsti seisab. Või noh, seda üsna õlekõrre otsas, me teepoolsest uksest paar sammu julgesime edasi minna, siis aga oli näha tubades sisse langenud põrandaid. No ja ega juba eemaltki oli näha kui 'heas seisus' maja tegelikult on – katus ju üsna hõre juba. Igatahes vaatasin sisse kuhu kuidagigi julges, uudistasime kohisevat paisu ja tulimegi tulema.
Infotabloo järgi võiks aga arvata, et mõisa taga ei loogelnud mitte oja vaid see oli paisutatud järveks. Oleks ka loogiline, veski vajaks ju ikka suuremat veejõudu kui lihtne oja. Lisaks on infotablool karjalaudad, kuivatikompleks ja Konnaveski mida meil aga täheldada ei õnnestunud. Igatahes on praegu huvi Konnaveski osas, kuigi seal veskit enam ei olevat, olla paisjärvel oma väike saareke
Netist leiab, et Abja mõisa on proovitud müüa hinnaga 199 000 eurot. Asuks see Tartu või Tallinna lähedal, võiks vabalt ühe nulli juurde panna... Kopeerin ka sealt sisututvustuse kuna see on päris hea ja informatiivne. PILDIRIDA.
Kinnistu, kivimaja, elamispind 1 500 m², kogupind 2 500 m²
Lisainfo: tööstusvool, terrass, elekter, garaaž, kõrvalhoone, keldrikorrus, TV, sileplekk-katus
Sanruum: dušš, lokaalne vesi
Küte ja ventilatsioon: ahjuküte, keskküte
Side ja turvalisus: Internet, signalisatsioon, naabrivalve, video valve
Ümbrus: veekogu: Oja
MÜÜA ABJA RÜÜTLIMÕISA KOMPLEKS KOOS IIDSE PARGIGA.
Kinnistud 10502:001:0031 ja 10502:001:0030.
Mõis
Toad on osaliselt renoveeritud, mõisas võimalik sees elada.
Mõisahoone on kahekorruseline barokkstiilis häärber hilisema 2,5 korruselise juurdeehitusega, hoone üldpind 1500m2 ja tube 25. Siseruumid paiknevad anfilaadselt.
Hoone konstruktsioonid on tugevad, katus korralik, palju originaaluksi, sh peauks.
Majja tuleb vesi, olemas pesemisvõimalused, küte hetkel ahju ja elektriga. Elekter 150 A tuleb uuest alajaamast, kaabeldus alajaama ja mõisa vahel on maa all.
Kõrvalhooned
-Tall on 10 võimsa kaarestikuga kivist välisseinte ja osalt palgist osalt kivist siseseintega hoone, mis on võimalik välja ehitada kahekorruseliseks, koos katuseakendega. Teine tall on lammutatud ja seeläbi võimalik üks samasugune tall juurde ehitada.
-Sepikoda (maakivist seinad punasest tellisest detailidega) pärineb 19. sajandi lõpust ja on hiljuti renoveeritud.
-ka kaks 20. sajandil ehitatud kõrvalhoonet toimivad ja on kasutuses.
-lisaks kuuluvad komplekti maaalused keldrid.
Park
Johann Friedrich Semich-i poolt 1800 loodud pargist (3,7ha) on säilinud rohkelt majesteetlikke puid ja maastiku kõrguste mäng, mida läbib looklev oja. Osad pargi puud on ca 300 aastat vanad. Mõisa väravast algab enam kui kolme kilomeetri pikkune lehtpuude allee.
Ajalugu
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aasta 8-ndast maist, kui Poola kuningas Stephan Batory tagastas mõisa Wilhem von Rosenile. Praegused mõisahooned, mis asuvad maalilise Halliste Ürgoru serval, lasi 1780-ndal aastal ehitada kuulsa suguvõsa esindaja Friedrich Adolph Stackelberg. Mõisa on külastanud ka Venemaa tsaar Katariina II, kellele häärberi ümbrus olla väga meeldinud.
Oma privaatse asukoha ja samas suurepärase teeühendusega on Abja Rüütlimõis suurepäraseks investeeringuks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka oma pere maamõisaks. Viljandi 40 km, Pärnu 70 km, Tartu 110 km, Paide 110 km, Tallinn 200 km, Riia 200 km.
20.05.2016 Lisan hilisemalt ühe leiu internetist, nimelt Abja mõisaalade kaart aastast 1894. Otselink SIIN.