Polli mõis jääb üsna suurele alale. Siin pole küll maastik niipalju rolli mänginud kui Abja mõisas, aga muljetavaldav on ta sellegipoolest. Algatuseks võttis meid vastu mäe all asuv viinaköök ühe kena puitmajaga. Siis mäest kaarega üles oli üks kena punastest tellistest ja imeilusate akendega hoone. Mäe peal aga jäid vasakule suured ja võimsad maakivist tallid. Neid on veel nõuka ajalgi kasutatud, nüüdseks aga elu seal pole ja paljuski sisse kukkunud katustega hoonete küljest leiame varisemisohtu külvavad teated. Teest paremale aga jäi veel püstiste korstendega laguhunnik. Võis veel aimata ukse, akna ja veranda kohti, aga üldises mastaabis on see härrastemaja igavikku kadunud hoone. Siia juurde on kuulunud veel mõned hoonekesed millest üks huvitavamaid oli vana kivikatusega punastest tellistest hoonejupike. See on hetkel sellises seisus, et kui suurema kiviga visata, kukub terve hoone kohe kokku... Mina olen selle kunagise iluduse aga oma silmaga ära näinud ja fotosilmaga ka jäädvustanud 
Siit edasi liikusime autoga, kuna peahoone jäi härrastemajast oluliselt kaugemale...
Polli mõisa peahoone juurde jääb veel trobikond pisut väikesmaid ja erineva stiili ning kasutusega hoonet, et ma infotahvlit ei leidnud, siis nende praktilise poole pealt ei oska midagi kirjutada. Mõisahoone aga, on üsna tumm ja tuim, väheste akendega ja justkui korruse jagu madalamaks tehtud. Nii ees kui taga on olnud puitterrassid millest võib hetkel vaid aimu saada. Et seal mingit elutegevust ei toimunud, ma seda hoonet ka seestpoolt külastada ei saanud.
Leidsin netist Ober Hausi kuulutuse, see hoonelahmakas on 50 000 euroga müügis. Kuulutuse alla oli ka pisut hoone ajalugu välja toodud mille ma ka siia alla kopeerisin. PILDIRIDA.
Polli Mõis asub Karksi vallas, Karksi-Nuiast umbes 1,5 km põhja suunas Halliste ürgoru kallastelAlgselt oli Polli mõis (Pollenhof) Karksi karjamõis, kuid sai iseseisvaks 1720-ndate aastate lõpul.
Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis selle 1744. aastal oma ülemkantslerile krahv Aleksei Petrovitsh Bestuzhev-Rjuminile, kes müüs selle peatselt edasi Taubedele.
Neilt omakorda ostis 1770-ndate lõpul mõisa maakohtunik Otto Magnus von Dunten. 1825. aastal ostis mõisa George Constantin von Stryk. Strykide käes püsis mõis kuni maareformini.
Polli Mõis on historitsistliku mõisaansambli härrastemaja tüüpiline näide tähelepanuväärselt suures kompleksis ja ehituslikus teostuses. Mõisahoone on ehitatud 19. sajandi I veerandil, praeguse kuju omandas 1887. aastal kui ümberehitusi teostas mõisaomaniku poeg Edgar von Stryk. Peahoonele lisati ühte otsa poolümar tiib ja teise otsa neogooti astmikviil, mis hilisemate ümberehituste käigus on hävinud. 1920-ndate algul on lisatud hoone tiibadele II korrus ja muudetud siseplaneeringut. Endisel kujul jäid püsima kaks saali, köögid ja kontoriruumid. Säilinud on neobarokne figuraalmotiividega glasuurpottahi, treitud detailidega puhvetikapp, söögisaali kassettlagi, peasissepääsu ja saalide uksed. Peasissepääsu ees on kõrgel soklil lahtine veranda. Mõisahoone paikneb vabakujunduslikus pargis, mille kujundamisele on 1879-1880 kaasa aidanud kuulus pargiarhitekt ja Riia linnaaednik Georg Kuphaldt (tema tööde hulka kuulub näiteks Riia Keisriaed, Talvepalee aed, Kadriorg, Tsarskoje Tselo jt). Mõisahoonele on kinnitatud muinsuskaitse eritingimused ning olemas on katuse remondiprojekt (selle alusel on osa katusest ahetatud valtsplekist katte vastu). Polli Mõisa kinnistul paiknev mõisa peahoone, väravapostid ja pargiosa on muinsuskaitse all. Mõisa läheduses paikneb bussipeatus, Polli lennuväli (võimalus turismialaseks koostööks) ja ujumiskohad. Karksi-Nuia keskuses on olemas kõik vajalikud infrastruktuurid.
üldpind 1500 m²,
krundi pind 7802 m².
30 tuba, tööstusvool, kamin, kelder.