Pühaste on asum Valgamaal, kus kümmekonnast talust on pea pooled ootamas kohtuotsust, kas saavad nad veel pikendada oma eluiga andes mõnele perele katust ja eluaset ning sooja, või on nad hukule määratud, et nende töö on tehtud. Võtsin vaevaks sealkandis natuke ringi jalutada ja uurida kui lootusetu see asi seal ikkagi on.
Üks maja mis jääb keskpunktist pisut põhja poole, on suurte puude ja võsa taga peidus. Sel on katus juba sisse kukkunud ja seda ma seekord vaatama ei läinud. Kunagi ma selle vea küll parandan arvatavasti.
Teiseks majaks võiks nimetada kunagist kaupluse hoonet. See kollane majake seisab ka juba kaua tühjana. Katus on tal korras ja seega püsib ta veel mõnda aega. Igatahes inim-elumärke pole ta välja näidanud.
Selle sama hoone nurga tagant läheb tee võsa vahele. Võsa vahel on aga oja millest üle viib üsna mädanenud autolaiune sild. Autoga sinna peale sõita enam ei julgeks, aga inimest kandis ta veel kenasti. See tee viib ühe majani mis on suurele teele näha, kuigi teda ümbritsevad suured lopsakad puud. Päris majani ma minema ei hakanud, kuna oli näha, et selle ümbert on mingis osas muru niidetud ja niitmistee viis ühe teise elamiseni, arvatavasti hoitakse majal kenasti silm peal. Maja ise aga on midagi rehielamu laadset, sest maakivist lauda-kuuri osa tundub eluruumide osaga koos olevat.
Natuke lääne poole, seal on teelt näha suurt punast majamürakat. Ümber selle maja aga kasvab kõrge hein ja seda minu arust juba aastaid. Sinna viis samamoodi heina kasvanud teerada, suurte puude vahelt läbi. Peale puid oli kohe Pühastet läbiv oja, sellest viis siin üle kindel metallsild. Kohapeal avastasin, et siin on tegelikult kaks majapidamist. Vasakule jääb see punane majamürakas ja paremale suurte puude ja põõsaste vahele teine. Vaatasin algatuseks seda teist.
Päris laheda asukohaga taluõu. Majal on ka kinnine klaasidega veranda osa kus uks avaneb otse jõekääru poole. Imelikul kombel oli seal uks lahti ja mingid asjadki laua peal, kuigi siin mingit elumärki kellegi kohalviibimisest polnud (kõrget rohtu polnud tallatud). Lihtsa uudistajana ma sisse ei läinud. Maja kõrval oli ka vanemaaegne sammaldunud eterniitkatusega lauda-kuurihoone. Igatahes see talu oma suurte puude ja jõekääruga oli üsna muljetavaldav ja väga lahe kohake.
Ja siis punase maja juurde. Punane maja on taaskord rehi-tüüpi: laut-kuur kokku kasvanud puust eluruumide osaga. Siin paistab, et on mingil ajal isegi inimtegevust olnud, vähemalt viimase paari aasta jooksul. Avarat õue iseloomustasid grilliase ja künka all olev tiik mille serval uuemat sorti palkidest saunamaja. Pakun, et keegi peab seda endale suvilaks.
Punasest majast teisel pool tiiki, maantee ääres suurte puude taga on lisaks üks punase katusega majapidamine. Seal on ikka aegajalt elumärke näha olnud ja ei paista väga maha jäetud olevat. Maanteest põhja poole jääb mitu majapidamist kus elu keeb ja inimesed minu jalutusaja vältel ka ringi toimetasid. Keegi minu tegevusi uurima ei tulnud ja ma ise ajanappuses ka kellegagi juttu puhuma ei läinud. Ehk mõni teine kord.