Juba paar nädalat tagasi, teisipäeval, peale õppenõukogu oli kooli aias õpetajatele ja töötajatele mõeldud lõpuüritus. Nüüd on aasta kokku pandud ja lõppkokkuvõtted tehtud (enamasti). Mõnusa smuuti, suupistete ja tordi saatel tegi Ene (direktor) kõne ja kõnelejaid oli teisigi. Lõpupunkti panid Kirstin ja Sigrid. Sissejuhatuseks hõigati, et esimest korda valitakse aasta kolleegipreemia, tundus põnev, panin fotoka jäädvustuseks valmis. Kahjuks polnud mul fotokaga aga midagi teha, kuna minu suureks üllatuseks hõigati maha minu nimi! 
No ma olin ikka täiega hämmingus, ei möö, ei mää Ma olla olnud üsna ühehäälne valik, nii ma siis oma kiirkõnes mainisin: "...loodame, et ma siis ei muutuks..." Kingituseks ristsõnakujulise pildiga nimeline t-särk ja kingitus.ee kinkekaart.
Eks ma olen üllatust täis siiani. Üldiselt ei ole ma suurte kiidusõnadega väga sinapeal, need viivad mu balansist välja ja panevad kohmetuma – nõuka-aja inimene siiski 
Üldises mastaabis muidugi meeldiv tunnustus, mis annab mõista, et olen õiges kohas ja ajan õiget asja (Y)