See oli juba mõnda aega tagasi kui hakkas liikuma infot, et tahetakse teha film Tammsaae ’Tõde ja õigus’ raamatu järgi. Juba siis olin ma põnevil ja ootusärevust täis, kuna selline vana aja teema on mulle miskipärast hingelähedane ja põnev. Nüüd siis olen lõpuks jõudnud ka filmi kinos vaatamas käia.
Oli see vist keskkooli ajal kui ’Tõde ja õigus’ oli kohustuslikus kirjanduses, vist vähemalt esimene köide? No on mis on, aga sellest räägiti emakeeletundides palju, pikalt ja põhjalikult. Raamatut ennast õnnestus mul lugeda vaid esilehe poole peale – raamatute lugemine oli minu jaoks lihtsalt ületamatult mõttetu teema. Aga olgugi, et ma raamatut lugenud ei olnud, oli see mu elu ainuke kirjand mille ma täies tükis ise kirjutasin ja seda suisa viie peale! Ju siis teema mulle ka tol ajal meeldis, lihtsalt raamatuid ei armastanud lugeda 
Ja samas tunnistan, et ega ma midagi praeguseks neist tundidest koolis enam ei mäleta...
Kinno tuli film juba mitme kuu eest. Paljud käisid, kõik kiitsid, aga endal ei leidunud seda kolme tundi, et minna. Nüüd siis, enne veel kui film kinodest päris ära kaob, tuli meile appi üleaedne Pille, kes siis lapsi kenasti hoidis ja andis meile vaba aja.
Kinos oli peale meie veel kaks külastajat. Alguses vaatasime, et olemegi kahekesi, aga siis natuke enne filmi algust ikka tuli kaks naisterahvast lisa...
Mis ma siis kostan filmi kohta. Meeldis. Tahaks kunagi ikka nii kaugele ka jõuda, et ma raamatu ka läbi loen, ei, see ei pea olema kiiremas korras, võib ka mõne aasta pärast, sest tekkis erinevaid küsimusi mida tahaks autori valguses teada saada, näiteks nagu:
- Kui Andres Piiblit luges ja ennast üsna jumalasulaseks pidas, siis miks ta kirikus ei käinud? Kas tõesti oli töö see, mille tõttu ta seal ei käinud?
- kas peale seda kui Krõõda järglane Mari oma eksmehe Jussi pärast kere peale sai, teda enam eksmees ei kummitanud?
- Ja kas ma olen õigesti aru saanud, et Andres ja Pearu ei olnud mitte kurjad inimesed vaid lihtsalt kibestumist ja riukaid täis, eriti Pearu?
- ...tegelikultoli küsimusi veel, aga need on mu ajusagarate vahelt plehku pannud...
Kui ma hakkasin käesoleva artikli kohta täpsustavat ainest otsima, sain aru, et film on vaid ’Tõde ja õigus’ esimese köite kohta! Vaat siis üllatust Muidu on romaani viis osa jaotatud justkui sisemisteks peatükkideks (I osa kujutab võitlust maaga, II – võitlust jumalaga, III – võitlust ühiskonnaga, IV – võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja V – on alistumine). Ehk siis filmis pidime nägema just võitlust maaga. Aga mina nägin filmis ka võitlust naabriga, võitlust iseendaga, ootusi poja saamise osas, võitlust pangalaenust vabanemiseks ja muidugi ka võitlust maaga.
Sisu kohta võiks kirjutada veel pikalt ja saaks ka üsna filosoofiliseks minna. Näiteks laste teemadel, et kui oluline oli talumehe jaoks just poja sünd. Kindlasti ei maksaks unustada eri generatsioonide vahelist maailmatunnetuse erinevust. Ainest annaks ka Piibel ja tema sõna inimese eksistentsis, lootuses ja tee juhtimises. Põnev on ka naise rollist talu- ja lastepidamises. Ja siis veel mitmeid muidki teemasid, mis kohe pähe ei karga
Üldiselt oleks hea see film veelkord üle vaadata Vaevalt ma seda kinos teen, aga küll me teda jõulude ajal juba telest näeme, kui mitte varem, peaasi, et mitte erakanalitest, sest reklaam tapaks kogu filmi ära.