09.10.2020. Oleme kodus pisut veini nautinud ja soov minna JMKE kontserdile vaid kasvab. Jah, ja lähen üksi, sest nii hilja pole enam kedagi kaasa kutsuda, ja ausalt, miks mitte proovida kordki üksi minna 
Kuna kodus plusside ja miinuste kaalumisega liiga palju aega läks, jõuan Vanaema Pööras Jooma bändi viimaseks looks. Ei ma jõudnud neist piltigi teha.
Väike paus kahe bändi vahel, mõõdan perimeetrit. Peale muidu tavapäraste punginägude on ainult üks tuttav: Raudpats. Raudpatsi on alati hea näha ja mul on tunne, et igal segasemal üritusel on tema alati kohal Ajame pisut juttu ja siis istun helipuldi ette euro-aluste peale.
Helipuldi ees istub halli habemega taat. Ajame juttu. Ta tunneb kohalolijatest mitmeid, tegemist olla kunstnikuga. Jah, ütles nime ka, aga no seda minu mälu! Igatahes oli ta üsna väsinud olemisega, sõber olla ta siia vedanud. Meie jutud looklesid kohati üsna igavikulistel teemadel, aga see oli põnev ja karastav. Tegin tast tema loal pilti ja läksin baarileti taha.
Tumeda Kozel õllepurgi eest tuli välja käia 4.50. Kahjuks see õlu pole seda hinda väärt, aga baar on jõu poolel ja kurk kuivas koledasti...
Uus bänd laval: Koopaorav. Alustatakse mingite luuletustega mis aga mitte kuidagi ei kõneta. Noored poisid teevad showd, las siis teevad. Igatahes laulud olid paremad kui need luuletused olid ja poisid tõmbasid peo vaikselt käima: igasugu mehemürakaid hakkas lava ees kargama ja töllerdama – vastavalt alkoholitasemele.
Koopaorav meeldis, nii enam-vähem. Tõmbas peo käima küll Tegin hunniku pilte ja salvestasin mõne loogi.
Ja taas paus. Võtsin tuttavasse kohta platsi ja passisin niisama. Vaatasin inimesi ja piilusin kuidas lavatehnikat vahetati. Habemikust vestluskaaslane oli igatahes kadunud, aga ega ma jutustada ei olekski viitsinud. Kõrv vilises – pole ammu mürarikkas keskkonnas viibinud
Ja siis JMKE! Kui algselt kartsin lavalt üsna jorinalaadset laulu, siis ei, Villu hääl kõlas kenasti ja arusaadavalt, pisut ehk käredamalt, aga kõik oli OK. Valge Liblika Suvi algatuseks ja siis ka muud vana ning pisut uuematki loomingut. Mürgel oli lava ees kohe esimesest noodist ja hirmsasti kiskus ennastki sinna sisse Aga ma suutsin end vaos hoida, sest polnud erilist isu liigtarvitanutega seal mürgeldada. Pealegi lendas seal pidevalt õlut taeva poole mis muidugi rahvale kõik kohe kaela sadas. Üks mehemürakas lõpuks loobus oma särgist, nagu isegi headel aegadel tehtud sai.
Filmisin mitu pala üles, enamuse eemal, aga lõpuks ühe loo filmimiseks läbisin pogo ja istusin lavaservale. Pogost läbimisel libises käest mu poolik Kozel, aga ma ei hakanud trampivate jalgade vahelt seda üles korjama. Nii kui lavale istusin, tegi seda hoopis üks eufoorias pungineiu kes siis juba kombe kohaselt selle õlle kõigile kaela valas... Õnneks jäin ise oma õllest suures osas puutumata :P
Mingi loo ajal, kui juba tagasi turvalisemas alas üritust nautisin, läks lava ees ka kismaks. Mingid poisid läksid korralikult kakkuma, jooksid korra lava eest baari poolele ja siis tulid tagasi, aga ega neil eriti lüüa ei lastud, sõbrad ronisid vahele ja pidu jätkus kõigi jaoks.
Villu lõpetas peale südaööd, loomulikult Munni Monumendiga. Lahkudes oli mul tuju oluliselt parem kui tulles, enam polnud nii unine olla ja üldse, elu pulbitses sees! Ma oleks ikka paduloll olnud kui ei oleks siia tulnud! Jah, üksi saab ka peol käia kui vaja, kuigi ma eelistaks siiski mõnd kaaslast. Aga jah, sügisevärviline emotsioon on käes ja mina olen rahul! PILDIRIDA.
Ja siis ka kõik need videod mis lindile jäid:
Koopaorav - Lõngakera
Koopaorav - Fekaalivana
Koopaorav – Viinanina Tiina
JMKE - Antikristus Ja Kuldsed Taldrikud
JMKE - Elab veel Beria
JMKE - Kuniks Elul On Antud Veel Olla
JMKE - Külmale Maale
JMKE - Tsensor