Oo-jaa, vesi voolab, kell tiksub, ööle järgneb päev ja aastale aasta. Muu tohuvapohu vahel ei jää enam aega hingegi tõmmata, mis siin siis veel erinevatest toredatest asjadest kirjutamisestki rääkida 
Aga vahepeal nagu tahaks, sest mõni asi väärib, vähemalt iseenda jaoks, kirjutamist. Nii ma siis võtan kokku oma ajaräbalad ja kirjutan väikese teema kuidas kunagised Tammeka fännid suvelõpu peo maha pidasid 
Algas siis asi Kaido üleskutsega kus oli kinnitatud auskohaks Päeva tänava õu Sani juures ja ürituse alguseks oli määratud 16:00. Jah-lubadusi sadas kui seeni peale vihma ja suhtlusmullis algasid ka erinevad arutelud õhtu tähtsündmuste kohta. Eks need tähtsündmused kujunesid jutu arenedes lõpuks üsna rämedateks, aga see selleks...
Päev lähenes, lubas vihmast ja kõledat ilma. Üldiselt ei olnud väga isu minna, sest miskipärast ma arvasin, et tuleb ilma tõttu Sani juures katuse all istumine ja nüri joomine millele siis järgnevad tervislikult väljakannatamatud päevad. Jah, tõsi, sisetunne oli halb.
Juba pisut peale kolme helistas Kaido, et tema on juba liikvel ja ta üritab leida grillsütt. Selveris tema juures seda vist polnud ja nii tuli ta meiekasse. Liikusin minagi sinna, kuna nagunii ei olnud mul ka ei joogipoolist ega söögipoolist mis tuli ise kaasa võtta. Igatahes saime grillsöe ja võtsin ühe poolese Laua viina, söögist väga ei hoolinud.
Ja siis Sani juurde. Poolel teel korjasime üles Taneli ja nii me esialgu kolmekesi vantsisime Sani juurde aeda kus võõrustaja juba toimetas.
Õu oli täis maha märgitud tähiseid ja garaažiuksel ilutses suur võistlusplaan - Sani on teinud suuremad ettevalmistused tõsisemaks õhtu nautimiseks! See, et pidime kõik kuuli tõukama, käis jutumullist ka läbi, aga Sanil oli siin veel omajagu atraktsioone välja mõeldud milles me siis kõik pidime hakkama mõõtu võtma - asi tundus põnev
Kuna ilmake meid just väga ei armastanud, oli Sanil selle vastu rohtu: garaaži alt tassiti välja 3*3 meetrine telk mille ma siis maha märkisin ja poiste abiga kokku panime. Puuriidast sai meie peolaud ja nii oli meil ka katus pea kohal. Nüüdseks oli kogu kamp koos, välja arvatud Martin kes mingi vigastuse trennis välja teenis: Sigmar, Rainer, Tanel, Kaido, Sani ja mina. Kutsutute seas oli ka Sveta, Sani teine pool, tema enamasti aitas märkida mänge ja tegeles grilli korraldamisega. Igatahes peeti pisike avakõne, loositi võistlusjärjekord ja Päevamängud 2022 sai alguse.
1. ala - kuulitõuge. Kuulitõuke osas olid mul endal kõige madalamad ootused. Ka esimene soojendustõuge ei lennanud just eriti kenasti võrreldes teistega. Jutumullis kardeti siin kõige enam Rainerit ja siis juba käidi välja, et tema oma pikkuse juures tõukab põlvili asendis Aga diskrimineerimist ei toimunud ja tegelikult tuli Rainer teisele kohale Taneli järel - just Tanel oli see kõige vihasem kuulitõukaja. Ja mina platseerusin mingil imelikul kombel kolmandale kohale, seda suuresti tänu Tanelile kes rääkis tõuketehnikast mille ma vist kiiresti omaks võtsin. Esimene tõuge oli hea, aga nii hea, et ma ise sellele järele lendasin ja üle joone astusin, sama läks ka kolmanda tõukega, ehk et ainult üks tõuge määras minu lõpliku positsiooni. Üldiselt ma ise kartsin kuulitõukes just Sani paremust, mis muidugi ka nii oligi, ainult et tagant otsast! Kuid, lisagem, stiilipunktid saab siiski Sani, juba ainuüksi sportliku vaimu ja dressi eest
Sanil oli liidritele mõeldud ka välja auhind/karistus - must liidrisärk millel ilutses väljamaine mitmetähenduslik sõna FUCK. Seda sai siis kanda tabeli liider. Läks nii hästi, et pea kõik said mängude jooksul vähemalt korra seda särgi au tunda
Ma nüüd siin kroonikakirjutamise faktide koha pealt ei teagi kas peale kuulitõuget tegime esimese viina-heite või juba teise, aga igatahes tegime. Mina olin otsustanud, et jookidest tarbin ainult viina ja Pukas pressitud õunamahla sinna peale, et muu alkohoolse joogiga ma end täna lisaks ei hellita. Teistel aga ei olnud vahet, neil käis kõik läbisegi, aga üllataval kombel ei paistnud, et keegi nüüd väga purju oleks jäänud - kuidas see võimalik on, ei tea.
2. ala - palli korvi vise. Pisike jalgrattakorv oli maja seina küljes ja sinna tuli visata pehmet pallikest kahe käega jalgevahelt. Ei olnud kõige lihtsam atraktsioon, kuigi konti murdis kõige vähem Kümnest viskest isegi ühte saada oli paras kunsttükk. See pallike põrkas nii lihtsalt, et kui ikka päris täpset viset ei olnud, siis nii kui millegi vastu põrkas, leidis ta tee korvist eemale. Ma nüüd taas ei mäleta korvi visete arvu, aga tean, et Kaido purustas siin kõik oma vastased ja läks liidrisärki kandma. Keegi vist korvis nulli peale ei jäänud.
3. ala - kukepoks. Vahepeal sadas pisut vihmakest ja seega olid kukepoksi olud üsna libedad. Üritasime mängu jooksul paika saada õiged reeglid ja nii mõnigi mäng tuli korrata, üks mäng suisa kolm korda, et tegelik võitja kindlaks teha. Kuigi Tanel kurtis oma põlvevalu üle, oli ta tegelikult ses mängus üks kõvemaid tegijaid, kuigi jah, pidi lõpuks tunnistama Raineri ülekaalu.
Mäng oli üsnagi kiire. Mängukasti oleks pidanud pisut suurema tegema, et igast väikesest põrkest kohe kastist välja ei lennataks. Ehk et mängu ilu jäi väheseks, aga teisipidi - kõigil olid võrdselt nigelad tingimused.
4. ala - jalgpalli täpsuslöök. Jalgpall ja täpsus? - minu kõige kehvem ala arvatavasti, aga seda kuni tänaseni Eks meil oli ju paras kuumaastik ja kõrge hein, ehk et täiesti loteriimänguline mäng mille ma kinni panin ja särgiõiguse välja teenisin. Kõigil oli võimalik palli lüüa kolm korda, aga kirja läks just viimane löök. Enamus palle läksid aga märgitähisest-ämbrist üsna kaugele mööda. Muuseas, olin ka ainus kes ühe löögi jooksul suisa ämbrit tabas... Selle vooru järel oli FUCK igatahes minu seljas!
5. ala - õllekasti hoidmine. Jõualad??? Ja ma olin esimene kes pidi aja ette panema! Õudne! Selle mängu iva on selles, et teised ei tohi kasti hoides hetke-kellaaega teada - tekib mõttes konfliktiseisund, et ei tea kui palju aega juba läinud on, et kas tasub veel hoida või mitte Aga ma hoidsin vapralt pea kaks minutit välja. Ja sellega olin liider kuni viimase kandja Kaidoni kes kuri lõi suisa poole minutiga! Teised jäid pigem pooleteise minuti peale ja üsna tihedasse ajaplaani.
Seega võttis Kaido siit maksimumi, oleks punkte aja järgi jagatud, oleks ta arvatavasti juba mängude võitjaks kuulutatud Aga, hetkeseis tabelis on nii, et täiesti veidral kombel juhin tabelit mina ja Kaido on minust punkti võrra maas. Pole paha!
6. ala - 15 meetri tagurpidi jooks. See omalaadne ja kentsakas ala võis lõppeda ka korraliku kontaktiga maaga, arvestades ka kainusastet, aga seekord jäid kõik kenasti jalule. 15 meetri peale tuleb lühike aeg ja siin on ajatabel eriti tihe. Üldiselt esipidi jooksu harrastav Kaido, selgus, et jookseb ka tagurpidi kiiremini kui kõik teised ja võttis sellega nii liidrikoha kui Päevamängude üldvõidu. Muuseas, jooksus jäin ma talle alla vaid 0,1 sekundit, kurb, aga tõsi
Vaat nii siis läks meil mängudega. Kaido sai ka rändkarika ja pidas väikese kõne. Mööda oli märkamatult saanud kolm tundi. Kogu see aeg oli igati tore ja lõbus, jah, vahepeal kallas kui oavarrest, aga sellest nagu ei saanudki aru et ilm nii halb tegelikult on Üldises mastaabis olime kuivad ja õu oli igati elevust täis.
Tänan siinkohal kõiki kohalolijaid meeldiva seltskonna ja mõõduvõtmise eest ning muidugi täname Sani võistluste korraldamise eest. Tõstame siinkohal üles ka Sveta, kes korraldusliku poole pealt grilli kallal mehetööd tegi. 
Nüüd aga polegi muud kui et oodata 2023 aasta mänge ja vahepeal teha mõned pisemad mängukesed (sahinaid on talimängude koha pealt) 
