Käisime õpetajatega 25.11.2022 Riia ooperimajas Carmenit vaatamas, siin väike kokkuvõte.
Riia ooperimaja on nii väljast kui seest suursugune ja uhke. Sammaste vahelt seltskonnaga sisse saanud ja piletid ette näidanud suunatakse meid riietusruumidesse. Meil on kõigil parteri piletid ja oleme üsna kenasti pundis koos. Olen 14. rea 17. kohal ja see on selline mõnus koht kus ees pole kahel real ühtegi tooli: vaade on hiilgav ja jalaruumi on maa ja ilm (Y)
Olen esimest korda ooperis ja olen eeloleva suhtes üsna skeptiline. Tegelikult oli seis selline, et algselt mul ooperisse piletit ei olnudki. Kõik muudkui pärisid, et mis ma siis oleks teinud kui ma poleks ooperisse saanud. Minu vastus oli lihtne: sellise seltskonna peale ikka mõni ärajääja on ja nii ka läks... Muidu oleks linnas kolanud, mis mul ikka 
Üldiselt, ma ei teadnud mida oodata ja olin kindel, et kui selle 3,5 tunni jooksul mulle asi ikka ei meeldi, siis lahkun, ükspuha kuhu, terve linn on igasugu kohvikuid ja pubisid täis 
Aga läks nii, et mul polnud tarvis majast lahkuda
Carmen. Mnjaa, ma ei teadnud sellest lavastusest tegelikult mitte midagi. Praegusel ajal on see kooli keskastme kirjandustundide üks suuri osasid, minu ajal... ...kes seda enam mäletab... Tähendab, ma olin teadmiste osas ainult nii palju valgustatud, et olla tegemist mingi armukolmnurgaga mis lõpuks peategelase hukuga määratu on.
Etendus algas mustvalge videolõigu vaatamisega mis sujuvalt etenduseks üle läks. Kui muidu ooperid on itaaliakeelsed, siis see on prantsusekeelne, tiitrid jooksid kõrge lava ülaservas. Sai siis vaadatud mis laval toimub ja samas tiitreid loetud. Need tiitrid olid aga üsna kontsentreeritud sisu ja küllaltki raske sõnastusega. Elik kõigest ei saanud nii hästi aru kui ehk oleks tahtnud, aga see on juba pigem minu probleem.
Üsnagi must-valge ning sinna vahele jäävates hallides toonides lava-olustik, valgustus ja riietus andsid muidugi etendusele oma raske kaalu. Vahepeal ei saanud aru mis nagu üldse toimub. Rahvast oli laval palju, aga põhitegelasi oli käputäis ja kõik keerles ümber Carmeni, kelle olekust nagu kuidagi erilist armastust välja ei kiiranud, seksikust küll. Armastuse väljenduse stseenid olid pisut nõrgad, kirge nagu ei olnud. Ja üldse see armastuse ja vihkamise osa oli kuidagi mõne minuti sisse pigistatud, nii et ei jätnud just eriti mõistlikku muljet. Aga nagu kolleeg kommenteeris, siis muusikaline ja vokaalne pool olid igati tasemel. Väga laialt ma seda ise hinnata ei oska, aga minu kõrva ta ka ei riivanud Küll mulle Micaela hääl meeldis rohkem kui Carmeni oma, aga Carmeni välimuse poolest oli kõik igati paigas
Mis mulle muljet avaldas, oli isikkoosseis. Kui ühel hetkel lugesin välja 47 inimest, siis lõpus oli näha, et see number küündis pigem kahekordseks kui mitte rohkemgi. Väga palju oli noori, tegelikult olidki peaosalised vist ainsad täiskasvanud, kõik muu seal ümberringi ei ületanud keskmises vanuses kahtekümmet Ma ei tea kas nad kõik laulsid või olid osad neist siiski pigem tantsu inimesed.
Tantsijatest siis ka. Kogu näitemängu üks osa oli kindlasti taustal mida täitsid siis tantsijad. See aga polnud selline tavaline tantsusaade vaid pigem improviseeritult, taktivabalt, žanrivabalt loodud taustateos. Ilma selleta poleks laval nagu mitte midagi toimunud Üldiselt nagu tunduski kogu teos olevat näite- ja tantsukooli lõputöö olevat
Etendus oli siis kolm ja pool tundi, kahe pausiga. Aga sellest ei saanudki aru, et see nii pikk oleks olnud. Mis me sellest järeldame? Ju siis igav ei olnud Jah, ei olnud, aga mõned lüngad siiski jäid ja nendele sain lahenduse õhtuses kohvilauas hotelli fuajees. Nimelt on siis Carmeni etenduse näol siiski mustlasetendusega oma kirevate riiete ja säravate inimestega. See, mis meile täna otsa vaatas, oli tänapäevane töötlus, mis paljude arvates ei olnud just kõige paremini välja kukkunud. Olgu, on mis on, aga mina olen laias laastus rahul, et käidud sai (Y)
Oli ainult üks ebameeldiv nüanss: minu selja taga olnud naine rögises ja köksis ja tatistas terve õhtu vältel ja see oli kole. Ta oli HAIGE ja oleks pidanud kodus olema mitte teisi nakatama. Loodame, et ma sealt nüüd mingit haigust koju ei toonud...