Näed siis: meie ajaarvamise uus aasta sai juba mööda kui algas kohe idamaade uus aasta. Meie nimetame aastat 2017, nemad aga 'punase tulikuke aasta'. Maailm on sama, aeg on sama ja kõik läheb samamoodi edasi. Aga nii NEMAD kui ka meie tähistame kalendriaasta vahetust, samas meie eriti ei tähista nende idamaist vahetust, vähemalt mitte sellisel määral nagu nemad SEAL.
Mis siis meil tehakse? Artikleid kirjutatakse loomulikult 
Olen täheldanud, et igasugu horoskoopiline teema vallandub pigem idamaade aastavahetusega. Aga ei saagi ju pahaks panna, kuna idamaad on meie jaoks alati olnud kergelt salapärane maa, täis eksootikat ja esoteerikat, ehk see mida käega katsuda ei anna Teadupärast horoskoobid on üldiselt sõnamulin laiemas mastaabis, ehk see millele mitte keegi ei saa alla kirjutada, et nii ka läheb. Eeee, tähendab, nüüd läks artikli sisuline osa sassi... Ehk siis, tegelikult tahtsin kirjutada, et Tartus tähistatakse idamaade aastavahetusi ka millegi käega katsutavaga: jääskulptuuriga. Seda ilu käisime meiegi perega vaatamas, enne kui taaskord ära sulab.
Taies on üsna tänapäevases võtmes, aga no võib aru saada küll, et kukega on tegu. Ja kui aru ei saa, siis saab infosildilt lugeda. Kõrval oli ka jääst hiid-karikas, milleks see, ei oska kommenteerida. Kui nüüd vaadata teiste tehtud pilte, siis on kohe aru saada, et mina käisin pisut valel kellaajal: õhtuhämaruse tuledes on kukk hoopis teisema mõjuga, nagu kogu raekoda koos oma platsiga Nii et minge vaadake ka ise, aga seda juba õhtuhämaruses