Esmaspäev. Enne kui riidesse jõudsin, helistati Liivi kohvikust. Jutt oli enam-vähem selline: „Meil siin kaardimakse ei tööta. Vaatasime juba neljapäeval et maksed läbi ei lähe, täna on mul müüma vaja hakata...“ Arvake ära kas ma läksin pöördesse? Muidugi läksin! Aga ma üritasin seda mitte välja näidata, kuigi nii tigedaks ajas et hirmus kohe! Pool nädalat tagasi nägid et ei tööta, aga mind teavitavad siis kui vaja on müüma hakata!
Eile helistasin ühe maja asjus mingile Marge nimelisele maaklerile. Kutsumise pealt katkestati ära. Viisakas oleks muidugi vastata olnud ja öelda et pühapäeval ei tegele tööga. Täna siis oli telefon toas kui tsehhi peal käisin. Tulen tagasi ja vaatan et vastamata kõne. Ma eilset numbrit ei mäletanud, aga arvasin et äkki maakler. Helistan siis tagasi. „Halloo,“ vastatakse. „Te olete mulle helistanud.“ „Kes te olete?“ küsitakse. „Jüri,“ ütlen, ja küsin: „Kas te olete maakler?“ „Keda te tahate, ise helistasite ju mulle eile,“ tuleb vastuseks. Siis tabasin matsu ära et see vist ikka on jah seesama maakler kes eile minu helistamise katkestas. „Helistasin jah teile eile...“ Ja siis segati vahele: „Ma ei saa ju alati vastata kui ma kuskil saunapeol olen!“ Mul käis peast mõte läbi et mis see minu asi on mida ta eile tegi! Igatahes see lause suisa nähvati näkku. Küsisin siis edasi: „Selge. Kas teie müüte seda Kopli tänava maja?“ „Mina jah.“ „Ma tahaksin seda vaatama tulla kui sobib.“ „Võibolla paari päeva jooksul, praegu on ostjad olemas kes ootavad pangast vastust,“ saan vastuseks. Mõtlesin, et kui juba vastust oodatakse ja maja hind minu arust kõrge ei ole, konstateerisin: „Ma ei näe põhjust...“ Aga minu lauset katkestati pisut kõrgendatud toonil: „Meil on ikka nii et kui tehing on pooleli siis teistele ostjatele enam maja ei näidata!“ Kurat, see ajas ikka juba vaikselt keema: „Te saite valesti aru, ma tahtsin öelda et ma ei näe põhjust miks pank ei peaks raha andma.“ Siis valgustati pisut tagamaid: „No need on natuke probleemsed ostjad, nad võivad ka eitava vastuse saada, paari päeva pärast peaks selguma.“ „Kas siis peaksin uuesti helistama?“ „Ei, mul on teie kontakt olemas, seega helistan teile ise.“ Ära sa räägi! Ma ootasin siit juba uut pauku aga ei tulnud. Igatahes tuleks see maakler saata suhtlemiskoolitusele: kliendiga ei pauguta ja kliendile, kliendi jutt kuulatakse lõpuni ja kliendile ei räägita oma eraelust.
Minu alternatiivürituste artikli kohta tuli Ratesse tagasiside alkofestivali osas. Pandi natuke pahaks et ma kasutasin trükivigade kommenteerimisel sõna „pohmell“ ja räägiti natuke tagamaadest. Vastasin siis et teema pole kirjutatud ju halvustava tooniga, lihtsalt arvestades trükivigade rohkust ja teemat ennast, siis see sõna sobis :P Samas andsin mõista et nende idee mulle meeldib lootuses et seda ka tuleval aastal tehakse 
Nüüd tean et tahavad teha jah.
Õhtul sõitsin töölt otse juuksurisse. Aga Lootuse peatuse juures sain suure vihma osaliseks. Alguses seisin puu all, aga kui see läbi tilkuma hakkas, vahetasin kohta katuseserva alla. Viisteist minutit ootasin enne kui edasi sai minna
Üle pika aja, ikka üle väga pika aja, sai jälle kord jooksmas käidud. Ringike ei olnud pikk, aga otsake on nüüd jälle lahti tehtud.
Teisipäev. Sõidan hommikul rattaga tööle. Nagu eile, nii ka täna on väljas 12 kraadi. Täna aga tundub see palju külmem, kuna väljas on tuul ja öösel sadas (ehk siis niiske).
Tööpäev liigub uimaselt. Tegemist on, aga viimased ööd on kuidagi rahutud olnud ja magamatus annab tunda. Jällegi ujun etiketimajanduse lainetel.
Õhtul teeme lapse uinutamis-jalutuskäigu Konsumi juurde. Kohtume siin Taneliga, ajame pikalt juttu. Tuleb välja et Taneli jooksutrennid on 10-15 kilomeetrised mitte 3-5 nagu ma alguses arvasin 
Nii et tegelikult teeb korralikku treeningut koos kangi tõstmisega. Viitsiks ise kah
Kolmapäev. Kui alguses veel sai magada, siis hommik keeras küll ära. Laps muudkui vähkres ja undas. Eile oli mõte et keeran teise tuppa magama, täna õhtuks on sama mõte... Kuigi, reedel oleks see targem, siis on õhtul jalgpall telest.
Päev algas ühe kettasurma läbi elanud masina taas installiga. Ideeliselt ta ka nii lõppes. Päeval tuli ka ülemus seltsi, tema seadistas uusi võrguseadmeid.
Õhtune elu oli kodune kui välja arvata üks pisike õhtujooksuke Laps väuksus tihti, ju vist hambad jälle. Sööb ka arutult vähe, samamoodi unega. Kaja käis täna vannis ja viisin ka mingi aeg lapse sinna vett nautima, ise nautisin pisut veini.
Neljapäev. Öö magasin teises toas, lootes et saab paremini magada. Öösel aga hakkas pea valutama ja valutas terve päev. Silmad on ka valu täis...
Tööpäev on seega nagu läbi valusa halli vati. Naised räägivad mingist viirusest et enamusel on see juba üle käinud, ju mul siis ka viirus. Ei tea, mulle tundub ikka rohkem silmadest olevat...
Ülemus oli juba tööl kui saabusin. Saabusin ju 15 min hiljem ka kui tavaliselt. Ülemus jätkas oma tegemisi ja mina oma tegemisi kuniks tema seadmed valmis sai. Siis müttasime natuke serveriruumis, tema lahkus ja mina jätkasin oma asjadega. Džiisas kus pea ikka lõhub otsas, tabletid ka ei aita...
Rattaga kodu sain siis ootas siin mind Jaanus. Läheb teine Aafrika mandrile ja tahtis minu fotoaparaati kaasa kuna see teeb päris hea kvaliteediga videot. Nii kaugel pole ükski minu asi veel ära käinud :P
Vauu! Nagu välk selgest taevast! Helistas mulle seesama esmaspäevane maakler. Ta oli nagu välja vahetatud, viks ja viisakas. Pakkus homseks lõunaks maja vaatamise võimalust kuna eelmised ostjad pangast laenu ikkagi ei saanud. Ühe inimese õnnetus on teise õnn, nagu öeldakse. Muidugi, eks ma vaatan ta enne üle, äkki on ta ikka selline sara et ei kannata kriitikatki
Reede. Kui muidu oli öö minu jaoks (magan sügavamalt kui Kaja) üsna rahulik, siis pool kolm lõi laps täiest kõrist röökima. Vahet ei olnud kas liigutasid, koputasid, karjusid või sosistasid – ikka lõugas. Endal silmad kinni ja pisarad voolavad. Me olime ikka nii nõutud kui olla sai. Siis mul turgatas – Vissi-Muu! Haarasin mänguasja ja lähenesin ammuutamisega juba eemalt. Ma ei tea mis jõus mänguasjadel on, aga seesama Vissi-Muu päästis meie öö järjekordselt! Laps tegi ilusti silmad lahti, nuuksudes rahunes kuniks suisa naeratas! Imevägi...
Täna tööle rattaga ei lähe, vaja ju maja vaatama minna ja tüdrukud kaasa võtta. Seega sõidan autoga. Väljas on mõnusalt paks udu ja tänahommikune temperatuur on kümme kraadi. Sügis täiel rindel.
Lõuna ajal käisime siis eelpool mainitud maakleriga kokku saamas ja maja vaatamas. Ma ei tea mis siis esmaspäeval valesti oli, aga tegemist on korraliku ja täiesti normaalse maakleriga. Rääkis meile nii palju asju kui teadis ja midagi üle ei ilustanud. Muuseas, ma algselt arvasin et see pilt mis seal paljastub on trööstitu. Koha peal aga selgus et maja on palju paremas korras kui ma juba ette kujutasin. Eks mul oli üks seal lähedal elav tuttav kes arvas et midagi head seal ei ole. See maja pani mu isegi mõtlema. Jah, seal on üsna algsel tasemel veevärk, ehk siis pole praegu pesemisvõimalust, aga selle välja ehitamine kiirkorras polegi eriti keeruline. Maja vajab muidugi tegemist, aga tegelikult oleks praegu seal isegi võimalik sees elada. Ainus mis kripeldama jäi oli tubade väiksus, üks oleks võinud ikka nö „suur tuba“ olla. Vaatab ja kaalub, nädalavahetus on selleks ees
Elektriarve tuli. Kui eelmine kuu oli üllatavalt väike arve, siis seekord on üllatavalt suur: 48 EUR! Ma ei oska kohe arvatagi mis sellise numbri põhjustab, igatahes on see 14 kW päevas :S
Õhtusöögi tegime Lõunakeskuses. Siin nägime ka Piretit, aitasime tal pisut aega veeta. Oma vanad kingad läksid servast laiali, otsisime siis uusi ja isegi leidsime. Pärast veel pisike Rimi külastus ja kodu tagasi.
Laupäev. Paistab kena sügisilmake tulevat. Käisime päeva sisustamiseks linnas kirbuturul. Ka Inna liitus meiega. Turul nägime päris palju tuttavaid. Siin turul läheb iga korraga nii müüjaid kui ostjaid järjest rohkemaks, kohati on vankriga raske läbigi pääseda. Seega otsustasin võtta mõlemad vankrid ja eralduda vabamale murulapile. Üks ostja käis ja vaatas meie lambanahka ja mänguasja, ütlesin talle siis et me ei müü midagi vaid lihtsalt oleme siin Kui tüdrukud oma ringi lõpetasid saabus ka Kaido. Läksime kõik seltsis Püssi sööma.
Peale söömist Kaido läks Kaubamajja ja meie (tava) turule. Inna tahtis lilli kodu vaasi. Turult kodu poole minnes aga kerkisid taevasse vihmapilved ja hakkas vaikselt sadama. Jõudsime kenasti kodu enne kui päris sajule keeras.
Et vihmasadu tegi ilma pimedaks, tõmbasime kardinad ette. Mõni tund hiljem aga oli väljas taas päike... Kisu siis neid kardinaid siin pidevalt üles ja alla
Aeg liikus õhtusse. Kuigi Kaido pidi linnast meile tulema ta vihmasaju tõttu sellest loobus. Kuulasime siis raadiost lihtsalt Naistekat ja olime niisama kuniks külla tuli öömajale Kaja isa.
Pühapäev. Suhteliselt plaanitu päev kui välja arvata õhtune Arenasse imikute võimlemisele minemise mõte. Ilm on jahe aga ilus, otsustame lõunaks linna Citysse kebabi sööma minna. Muidu nagu oleks kõik OK, aga Citys on uksel teade et saab ainult friikartuleid. Misasja?! Sellepärast hoida lahti sellist kohta et müüa ainult friikartuleid? Mingid rahaprobleemid?
Ega muud üle jäänud kui valida mõni teine koht. Kõndisime Raeplatsini välja, aga mitte midagi isuäratavat ei hakanud silma. Kõndisime siis Kaubamaja poole ja vaatasime et päris mõnus oleks praegu Ristiisa välikohvikus istuda. Istusimegi. Sõime kah.
Kaubamajas tegime tuuri. Otsustasime mulle mingi rätik-salli osta. Peale ühe ei jäänudki midagi silma, aga too oli liiga lühike... Seega, lahkusime sallita.
Pirates of the Caribbean On Stranger Tides - Film mis ei vaja kommentaare? Igati mõnus, olustikuline ja muhe.