Esmaspäev. Laps on öösel emmega teises toas magades rahutu. Võimalik et kõht valutas. Hommikul on ta pisut haiglane ja nohune, teeme kiire otsuse et jään lapsega kodu. Kuigi on tööl täna uue majandustarkvara osaline rakendamine, tean, et minul seal suurt midagi teha pole.
Kaja lahkub jamina hakkan lapsele putru tegema. Riisihelbepuder saab päris hea, olgugi et piimata (kõhulahtisuse korral ei soovitata). Selle pudru peale aga tehakse hõõk-hõõk ja oksendatakse. Teise lusika korral sama seis. No nüüd?! Pudru andmisest loobusin, panin kausiga (ilma piimata) hommikukrõpsud ette ja neid söödi usinalt, ilma igasugu jamata...
Tööl käivitub uus majandustarkvara ja on asju mida siiski ka minul vaja teha. Õnneks saan eemalt kõik asjad ära korraldada.
Enne lõunat saan Innalt äreva kõne: Reijol olevat lasteaias palavik ja vaja oleks järele minna. Sõidame siis lapsega Innale järele ja viime ta lasteaeda. Mingi viirus möllab. Reedel oli rühmas 18 last, täna ainult 8...
Panen lapse magama ja teen sellega vist rekordi. Nii kui lapsel pea patja puutus, tegin paar korda sili-sili kerge laulukese saatel ja vist minutiga oligi vaikus. Ma igaks juhuks minekuga ei kiirustanud, aga see asja ei muutnud 
Kui laps ärkab, läheme Maximasse, ostame natuke kodu asju ja ka emmele süüa ning sõidame leivatehasesse. Turustuses on paras hullumaja. Nagu tavaliselt iga üleminekuga, nii ka seekord on jamasid nii et anna olla 
Kadi kukkus siin jorisema, arvatavasti sellest, et enamusel olid kitlid seljas – arste me ju ei armasta
Emme saabub töölt seitsmeks. Teised jäid veel tööle, aga kõigil polnud lihtsalt mõtet seal passida ja oodata kuniks programmikirjutajad vigu parandavad...
Lähen enne ööd veel kuuri kaminapuid majandama. Klotsid vajavad pooleks löömist ja tule alustuseks on pirrulaadseid toikaid teha vaja.
Niisiis on laps ikkagi terve päeva kõhust lahti olnud. Sain homseks arstiaja. Lisaks veel nüüd ka nohu ja sellest kohahood mis lõid eriti välja just õhtul magama minnes. Ega ma ise ka korras ole, nohu on silmad ja nina punni löönud, ka kerge palavik koos peavaluga...
Teisipäev. Käime lapsega arsti juures kõhulahtisuse pärast. Ei meeldinud talle arstitädi ka seekord, kuigi saime hakkama. Siis käisime Konsumis, et leida midagi mis kõhulahtisuses lapsele süüa võiks anda... Üldse söömisega on probleeme, ta lihtsalt ei taha midagi...
Terve tänane päev valutab omal pea. Arst vaatas ka minu läbi, aga peale kurgupõletiku muud ei leidnud. Üldse on täna hull päev. Teen kõige kõrvalt ka tööd. Kerge masendus kisub peale, sellise peavaluga on raske ühe asjagagi tegeleda, praegu püüan olla lapse jaoks ja tööd teha. Ma ei kujutaks praegu ennast ette, kui mul oleks kaks last kodus! Siis vist oleks loll valmis. Ja kogu agooniat raskendab veel see, et ei saa arvestada naisega kes peaks viiest kodu jõudma. Uue tarkvara käivitamine on nii vaevaline, et sõidan talle õhtul üheksa paiku töö juurde järele...
Kuigi ma ise olen haige, on tänases päevas üks valguskiir – laps ei ole täna üldse kakanud! Äkki saame sellest kõhuviirusest tema sees lahtigi
Kolmapäev. Minu olemine on üle kivide ja kändude. Öösel pea valutas, hommik on pisut kergem kuidagi. Mõtlen siis lapsega Lõunakeskuses aega viitmas käia. Aga nii kui kohale jõuame, hakkab pea taas nurru lööma... Kõige tipuks helistatakse töö juurest ja mul on vaja teha väljasõit kohale.
Kui asjad valmis saan, sõidan kodu tagasi. Lapse lõunauinaku kõrvalt üritan ka ise magada, aga peavalu eriti ei lase. Mingid lollid mõtted uitavad peakolus ringi ja ruineerivad.
Lapsel on kõht vist tõesti korras, aga ma hoian teda ikka veel piimatoitudest ja annan „probiootilisi aineid.“ Täna on selline rõõmus päev, et Kaja saab miskipärast töölt juba neljast tulema. See tähendab, et mu kohustuste hulk lapse ees kahaneb ja saan oma valutavat pead voodi peal pikali olles rahustada.
Mingi hetk tundub, et minu jaoks on õhku toas vähe. Käin keldris kartuleid toomas ja kuurist kaminapuid. Värske õhk teeb imet ja peavalu taandub. Ikka kuri haigus on kallal küll!
Neljapäev. Öö oli taas valutav, lisaks laps ajas kolm korda üles. Aga jalad alla saades kõik paha taandus ja päev oli hiilgav! Kõik oli justkui hea: laps oli hea, ise olin hea ja tööasjadega tegelemine oli kerge ja lennukas. Täielik müstika!
Kerli käis meil külas juukseid lõikamas. Selline omalaadne kogemus: istud kui juuksurisalongis ja samal ajal on läpakas ees ja telefon kõrva ääres ning teed samal ajal tööd Kadi meid ka ei seganud. Tema sai Kerli telefoni kus on paar mängu mis lapsele koledat moodi meeldivad
Ja kui salong uksed sulges, oli kell juba nii paljuke, et õue polnud enam mõtet jalutama minna vaid varsti sai lapse magama panna. Innal on täna sünnipäev ja ta tahtis hapukurke minu keldrist. Kasutasin lapse und keldris käiguks ja inna juurde sõiduks – poole tunni pärast olin kodus tagasi.
Laps magas üllatuslikult ainult tunnikese. Aga ta paistis kenasti välja puhanud ja seega sõitsime Prismasse ja pärast jalutasime hoovis ning aias.
Õhtul tegin lapsele ka vanni ja majandasime niisama kuniks emme hilisõhtul saabus.
Reede. Hommikul ärkab laps suure nutuga. Mis seda nutujoru põhjustab, mina aru ei saa, aga täna ma teda ei rahusta vaid viskan voodile pikali ja ulun koos temaga See aitab ja ta jääb lõpuks vait ning saame alustada hommikuste toimetustega.
Täna taas arsti päev. Et meie oma arst on kuskil ära, võtab meid teine tädi vastu. No ja mis te arvate, mis Kadi selle peale tegi? Röökis kui aia vahel! Saime küll kuulatud ja kõrvad üle vaadatud, no aga lärm oli ikka kõva küll. Ja nii kui toast välja saime, lapsel nägu naerul, hüppab ja kargab, häda mitte midagi...
Arstilt sõidame pereleiba. Vaja taas mõned asjad kohapeal korda ajada. Siis Maximast läbi, söömine ja laps unele.
Viie paiku helistab Kaja, sõidame talle järele ja läheme Lõunakeskusesse ostutuurile ja sööma. Kadi on siin üsna ülemeelik ja tuiskab muudkui ringi Riietepoes oli temaga kohe keeruline, jooksis nagu orav rattas ise karjus ja naeris. Oli mis oli, rahvale meeldis
Täna oli justkui pisike lapse arenemise murdehetk. Nimelt on meil kodus üks igivana pihuarvuti kus on mäng Bubble Breaker. Ekraan on täis värvilisi pallikesi ja neid saab siis topeltklikiga vähendada kui kõrvuti on vähemalt kaks ühevärvilist palli. Lapsele see mänguke meeldib, kuigi ta sest suurt aru ei saa. Pidevalt jookseb pihukaga järel, et talle pannaks „tok-toka palli“ käima. Nüüd oskab ta siis ise valida Start menüü ja sealt käima panna selle mängu! Laheeee!
Laupäev. Öö oli täna kohutav. Magasime kõik omas voodis ja öösel aeti neli korda üles millest kaks korda tuli ka alla lapse juurde minna. Kaks segamist öö jooksul on praeguseks ajaks juba talutav, aga üle kahe annab hommikul tunda. Pealegi, kuskil kuue paiku aeti uuesti üles ja nõuti ette tuppa magama minemist. No läksime siis ja magasime üheksani.
Laps oleks võibolla veelgi maganud, aga täna on vaja minna Tõrva vanaema juubelile ja ma tahtsin enne kaminat ja ahju teha. Seega kamina ukse kriiksumise peale ka laps ärkas.
Hämmastav kui palju oli hommikul tegemist enne kui sai Tõrva poole sõitu alustada. Meelega jätsime sõidu just selleks ajaks kui lastel on uneaeg ja valisime Tõrva minekuks lisaks pikema tee – üle Otepää. Reijo jäi magama Pangodis, Kadi enne Otepääd. Kadi ärkas Tõrvas ja Reijo magas ka veel siis kui ma ta turvatooliga ema korterisse tõstsin. Vaat selline uni mehel!
Tõrvas siis enne minu ema juurde, siis Kaja ema juurde ja siis juba vanaemale järele, et viia ta Tõrva Bistroosse peopaika.
Pidu oli igavesti lahe, viin voolas ojadena ja laul tuli uhke ning võimas
Pühapäev. Öösel oli lapsega Kaja ema Õnne. Ärkasin öösel üles et jooma minna ja vaatan et köögis tuli põleb. Ehmatasin ära, et ema ei saa vist lapsega hakkama ja nüüd söövad öösel Aga ei, ise nad istusid vetsus, et tuli silma ei paistaks, pandi see kööki põlema
Uni oli rahutu nii minu toas kui kõrvaltoas. Miina ootasin kuna pea koledasti valutama hakkab :P Aga ei hakanudki! See oli küll meeldiv üllatus.
Jätsin Kadi Õnnega ja ise sõitsin Innaga maale. Kolasime seal natukene ka ringi, aga sellest tuleb juba kunagi eraldi teema Lõve all.
Siis viisin Inna kodu ja käisime emaga surnuaial. Isegi kui on vähe teha, läheb siin ikka palju aega. Olen jõudnud järeldusele, et hauaplatsid tuleks hoida võimalikult lihtsad ja kergesti haritavad, muidu läheb siin pool päeva ära...
Ja siis mina lähen Õnne juurde. Kellaaja järgi peaks laps magama, aga ei maga. Oli 15 min maganud ja kõik. Aga oli näha, et laps on täis sooda ja pungil jonni. Ei olnud midagi, võtsin kätte ja surusin ta maha. 10 min röökis, siis jäi rahulikuks ja 5 min pärast magas. Magas kella neljani, siis hakkasime teda üles ajama :P Ja see sai saatuslikuks, Suure nutuga ärgati ja unnati pool tundi. Panime ta ikka riidesse ja hakkasime Tartu tagasi sättima. Tagasiteel ta enam ei unnanud, aga ega ta väga rahul ka polnud. Poolel teel hakkas kakale nõudma... Aga viisime ta esimesena kodu Kaja juurde, siis viisin Kaido bussijaama ja Inna kodu. Ülejäänud õhtu oli laps igati okei.
Tahtsin aga kirjutada ka öistest unenägudest. Nädala sees nägime Kajaga Hellat oma elukaaslasega (nemad meid ei märganud). Täna öösel nägin Hellat Hispaania linnakeses Rondo. Mainisin talle siis, et nägin teda nädala sees Tartus. Tema ag avastas, et ei saanud olla, tema on pikemat aega Norras olnud. Ja siis jäin mõttesse ja ütlesin et jah, tõsi, ma nägin seda tegelikult unes Vaat selline reaalsuse ja unemaailma kahepidine käsitlus
Teises unes olin ma maal Gotovi mammi majas. Gotovi mammi, must rätt peas, nagu ta ikka oli, tuli minu juurde ja küsis: „Miks sa minuga nii hea oled?“ Ja ma siis rääkisin midagi, et mulle meeldivad inimesed, kes vaatamata raskustele elavad siiski maal. Muuseas, ma ei mäleta, et ma teda kunagi üldse oleks unes varemalt näinud! Ideeliselt oli mammi erak ja pigem kuri.