Esmaspäev. Kadi eile õhtul oksendas ja ma jäin temaga ette tuppa. Öö peale jamasid ei olnud ja ma magasin nagu nott. Kui teised liikvele lähevad, siis Kadi jääb kodu end ravima.
Päeva peale sajab lund ja termomeeter püsib -4 peal. Terve tööpäeva olen kontoris ja seega valget päeva ei näinudki 
Kodu liigun jala.
Kadil on terve päev OK olnud – ei oksenda, ei iivelda, vaid väsimust kurdab. No vaatame, kas siis ühe oksendamisega tal kõik piirduski.
Õhtul käib Lille külas. Oleme kõik kodused ja asjatame niisama. Õigemini mina istun õhtu läbi arvuti taga, et osta.ee’s ühe raamatu pakkumine ära võita :P Teema sellest võitlusest siin eraldi.
Aga peale oksjonit olin veel veidi masina taga. Samal ajal Miia ei tahtnud üldse magama jääda. Käisin tal siis nö kätt hoidmas, muidu kippus lärmama ja d kutsuma...
Teisipäev. Kui muidu oli kõik nagu OK, siis kell kolm kihutas Kaja elamises ringi. Meil on Kajaga nohu. Tema liikumise peale ärkasin ka mina ja meenus, et päkapikud ei ole käinud, nii et läksin teemat lahendama. Ja siis Kaja kurtis, et ta pole õieti magada saanud. Kuna Kaja on (liig-)sooja toa suhtes tundlikum kui mina, kupatan ta diivanile, sest nagu näha on, Kadil mingeid uusi maoväljutusi tulemas ei ole. Ise siis kobin üles, aga liikumiste peale ärkas ka nohu üles ja mul läks tükk aega enne kui asi kontrolli alla saada ja uuesti magama jääda, lootes seejuures, et Miiat üles ei aja...
Hommikul on kurgu ja nina läbilaskevõimed nigelad. Käin pesus, joon kuuma kohvi ja siis, et on lund sadanud, lähen õuele kõnniteid lahti lükkama, et äkki saab liigutamise peale ka registrid lahti.
Mõne aja pärast oli tänav lumevabam, õhk käis taas läbi ja hääl ei kärisenud enam nii palju. Tänu lume lükkamisele läheb hommik veidi lappama, aga kõik saavad õigel ajal lasteaeda ja tööle.
Miia viimased ajad kipub rühma jäädes nutma. Lehvitab mulle akna peal (ajutiselt on rühm esimesel korrusel) ja ise ulub. Ei teagi miks, üldse on viimasel ajal ta pisut teisem. Kadi aga jäi täna veel kodu, profülaktika mõttes. Kuigi ma pakkusin talle, et koolipäeva pole, et on ainult jõulupidu ja see algab pool kümme, et võib minna küll, siis tema rääkis et on väsinud ja loobus.
Tööpäeva esimene pool saan ringi sõita. Lumeralli! Kui Jaanus räägib, et liiklus on lolle täis, siis terve hommiku ma ühegi lolliga kokku ei juhtunud ja nägin vaid ühte teelt väljasõitu mis võis ka tahtlik teepervele sõit olla. Eh siis, ei ole liiklusega muud midagi kui et kõik sõidavad kohati liigagi ettevaatlikult
Kui eile päikest ei näinud, siis täna on ka terve päev pilves, aga üks kollane laik kumab pilvedest läbi – seega vist võib öelda, et täna oli päikest näha
Teine päeva pool toimetan kontoris, siis aga käin tuttaval printerit seadistamas.
Täna õhtul on selline värk, et hääl tahab ära kaduda. Krõpsun ja prõksun nii, et keegi ei sa aru mida ma räägin :P Ja endal pole üldse hea üritadagi rääkida. Eriti hull oli asi just seal printerit seadistamas...
Asjad tehtud, liigun kodu. Kuna bussipeatusesse on omajagu maad, ei viitsi ma niisama jalutada vaid jooksen Lume sees jooksmine on muidugi oluliselt kurnavam kui asfaldil. Bussipeatusesse jõudes selgub, et bussini on aega 27 minutit 
Kuna koduni on kaks peatust, viskan jala/jooksuga sellegi lõigu.
Kolmapäev. Aga mina olen pmst hääletu Vahepeal on helgemaid hetki ka. Tööpäev seevastu pole eriti helge, toimetamist ja ringi leekimist on nii palju et mine lolliks Aga tegelikult nii ongi lahe, et ei ole niisama passimist vaid saab ühe asja juurest teise juurde minna ja tegemisi teha.
Täna saab Kadi taas kooli, kuna ka eile ei olnud tal enam mingeid tagasilööke.
Kaja tuleb Miiaga järele ja käime Zeppelinis. Vaja on kaks haigusega pihta saanud tekki ära pesta – enda pesumasinasse need ei mahu Teeme ka viimased kingiostud linnas.
Tervis on nigel ja kurk piinab. No rääkimisest pole mõtet rääkidagi :P Õhtu veedan, nagu tavaliselt, arvuti taga kui teised juba magavad. Avastan ühtäkki, et mul kõik vajalikud arved maksmata :S Tegelen siis nendega...
Neljapäev. Vaatamata kurgu jamadele magasin kui nott, eriti nott olin siis kui Kaja mu paitusega üles ajas. Unine on olla...
Räägime hommikul, et Kadi peab õpetajale jõuluvana raha viima. Miia kuulab juttu ja tahab ka oma õpetajale raha viia. Asi lõpuks lõpeb suure nutujoruga ja torisemisega Aga raha me Miia õpetajale loomulikult ei saatnud.
Aga sellega Miia seiklused ei lõppenud. Nii kui lasteaias õpetaja Liiliani nägi, hakkas nutma. Üks õpetajatest on Miia tujutsemised pisut tõsisemalt ette võtnud ja seega on tema ebapopulaarsus kohe näha Aga ei ole midagi, pisike ongi vahepeal liiga kõva pähkel, aga ka seda pähklit peame me inimeseks vormima
Tööpäev on detailiderohke ring klientide juures ringi tuuritamine. Pealegi oli täna vaja kontsentreeritud tööpäeva, kuna ühest liikusime Truffesse – Jaanus pidas seal meie jõululõuna kuhu meid oli pea kümme inimest kokku kutsutud
Kolmest saame kontorisse tagasi ja siis on mul veel terve nimekiri tegemist vajavaid asju. Õnneks asjad sujuvad ja saame hakkama.
Õhtul kodus käin Kadiga Meie poes ja siis hakkame netist terve perega vaatama filmi Paddington 2. Kuigi film on inglisekeelne, vaatavad kõik seda huviga
Nohust on nina alune hell ja tulitab, aga habet on vaja ajada :S Pardliga siis üritan rahulikult teha, aga kui korralikult ikka peale ei valuta, hakkab karvanääpse kakkuma... Mõnu täielik!
Toimetan arvuti taga ja kell kisub üle 23-e. Korjan kodinad kokku ja keeran põhku. Siis aga meenub, et ahi on tegemata ja tuba kisub praegugi juba jahedaks. Vaatan toatermomeetrit – 21,5. Tonti! See on juba liiga vähe. Ajan jalad alla, panen ahju kütte ja teen pisikese kaminagi. Tuba on vaikne, pime, ainult kaminatuli välgub. Vaikust aga rikuvad läbi ahju liikuv õhuvool ja metallkamina päris muljetavaldav temperatuuri kõikumiste naksumine. Kui kamin kustus ja ahi kinni sai, sain korralikumalt magama jääda.
Reede. Kolmest oli äratus – nina oli kinni ja köhima ajas. Jamasin tükk aega enne kui taas teki alla sain ja hommikuni magasin.
Aga hiline uinumine, segatud öö ja nohuralli on nüüd ka lõpuks oma pitseri jätnud. Peale selle, et olemine niigi nigel on, olen nüüd ka magamata... Loodame, et tööpäev on armuline :P
Ja tööpäev on armuline, kuigi sehkendamist ja liikumist on omajagu. Muist asjadest jäävad ka jõulude järgsesse kahte tööpäeva...
Saame Kaja ja Miiaga lasteaia juures kokku, võtame teelt Hot-Dogid ja suundume kodu. Tänane õhtu on rahulik, puhkan, sest nohu kurnab. Ja öösse saadab mind telest Kääbik 3.
Kuidas on võimalik Höövelson ja Kanter segi ajada? Nonäed, on... Kes? Mina muidugi!
Laupäev. Magaks veel, aga lapsed tulevad tööle mineva Kajaga koos üles...
Kui kodused asjad tehtud saavad, käime lastega linnas tekkide järel. Siis suundume kodu, tegeleme pesumasinaga ja tõstame oma kraami autosse. Ühe kliendikülastusega liigume lõpuks ära Tõrva kuhu jääme sel korral kaheks ööks.
Tõrvas teeme minu ema juures söömise ja siis võtame Õnne ka peale ning käime Valgas. Vanaemad tahavad mõnes poes käia ja mina tahan lihtsalt mõnusasti aega kulutada Käime muidugi ka piirikaubanduses.
Tõrvas jäävad lapsed Õnnega ja mina käin emaga mamma Jutta juures. Üldiselt ajame enamasti juttu ja ema seob vanaema jalgadel haavandeid (need mitte ei parane!).
Mamma juures lõpetatud, anname lastele valida kes millise vanaema juures öömajale jääda soovib. Mõlemad tahavad minu ema juure solla. Mul vahet ei ole
Pühapäev. Öö oli enam-vähem, kuigi Miia ärkas kole vara üles (enne seitset). Aga ma ei lase lastel end segada, üritan veel veidi magada. Kui üles lähen, on ema ja lapsed juba ka hommikusöögi ära söönud
Hommikut alustame liikumisega. Võtame Õnne ka peale ja liigume Lõvele. Ema läheb keldrisse kraami tooma, Õnne lastega mäele ja mina pildistan ringi. Lõpuks oleme kõik mäel ja kõik saavad kelgutatud Edasi sõidame pisut ringi, naudime loodust ja matkame metsas enne kui üle Talnamõisa linna tagasi sõidame.
Ema teeb lõunasöögi ja siis mina keeran puhkama. Teised keegi sellest meeldivast tegevusest osa ei võta :P
Järgmine etteaste on meil mamma juurde minek. Lapsed sinna ei taha ja seega saavad nemad Õnne juurde. Ema toimetab mamma juures toas, mina laon ringi klotsikotid. Siis saab vanaemaga õuel pisut jalutatud ja lõpuks tulemegi ära.
Aga päevaplaan pole veel läbi. Ema saab kodu ja mina Õnne ning lastega sõidan Hummulisse mamma Juuli poole Tal olla lastele kingitused ja ega pole tükil ajal tal külas ka käia saanud. Igatahes kingitused on suured kastid käsitööliste esemetega. Lastele igati OK kraam
Hummulist tulles käime Soe’l Tiri Äri nimelises poes. See on pisike külapood kus toodete hinnad on suurte kaubanduskettidega pigem madalamad. Ostan sealt paar šokolaadi ja laste piparkooke mis mulle juba oma lapsepõlvest väga maitsenud on
Soelt liikusime Tõrva kesklinna kuuske vaatama. Siin oli teisi uudistajaid peale meie veelgi. Põhiline uudistamisobjekt oli toolidest ehitatud kuuse-installatsioon. On näha, et traditsioonilised kuused meeldivad kõigile, aga rahvast tõmbab ligi siiski eksklusiivsus. Ehk siis alati tuleb tradistioonilise asja juurde ka midagi ebatraditsioonilist luua, sest siis tuleb rahvas ka kohapeale vaatama :P 
Ja siis algavadki kodus suured kästitöö talgud. Kadi meisterdab oma kohvri sisuga ja Miia ajab pallikesi niidi otsa, et kette teha. Meeldiv näha kohe kuidas lapsed asjalikult millegagi toimetavad Taustaks vaadatakse SNKT parimaid palasid ja kui see läbi saab, ongi aeg põhku ronida.