Esmaspäev. Miia on meil ülesärkamistes esirinnas kui ta end juba enne kella üles veab. Ei tea miks ta magada ei näe, kuhu tal siin elus küll nii kiire on 
Terve nädal lubatakse sooja ilma ja hommikki võtab meid päikesega vastu. Viitsütikule pandud pesumasin lõpetab hommikul pesemise ja saame pesu enne majast lahkumist õue kuivama viia.
Tööpäev on sõitude ja sõitudeta. Tegemist jagub.
Õhtul, et on soe, tõmbame grilli käima ja teeme kana. Liha ei jõua teha, kuna juba tunni pärast on Miia rühmakaaslase sünnipäev kuhu Kaja Miiaga läheb. Mina samal ajal lähen Kadiga ratastega sõitma. Võtame poest porgandeid ja sööme raudteeäärsel kergliiklustee pingil. Vaatame taevas valget kuud mis kenasti meile otsa vaatab. Päike on loojumas, teda enam peaaegu et näha ei ole. 
Kui lapsed magama saavad, avastab Kaja Postimehe veebist, et Pariisi Jumalaema kirik põleb. Otsin kiiresti CNN kanali ja vaatame seda kohutavat tragöödiat üle tunni aja pealt. Kole. Väga õnnetuks teeb. See kirik on siiski üle 700 aasta vana!
Teisipäev. Ka täna hommikuks on pesu pesemine arvestatud. Küll ma unustan õhtul masina käima panna, aga Kaja parandab hommikul selle vea ja masin saab valmis meie minekuks. Pesu õue viies on linnast kosta mingi veider ehitusmüra. Masinad kolistavad, kraabivad ja teevad imelikke hääli. Ei tea kas kesklinnas on mingi ehitus käsil?
Teised on täna pealinna väisamas ja mina toimetan enamasti kontoris. Panen taustaks Telegrami podcastist episoodi 1. Noh, teemad teemadeks, midagi oli põnevat ka, aga keelekasutus on neil nigel, põhisõnadeks on ’rets’ ja ’naljakas’. Lisaks kõlab kohati jutustamine dialoogina mitte kuulajaskonnale mõeldud tekstina. Aga üks pärl ka mis kõlas umbes nii: „Nad on mustast august pildi teinud, sellest mis asub kuskil triljonite-miljonite kilomeetrite kaugusel, aga nad pole mulle siiani suutnud teha pilti USA lipust Kuu peal” - vaat see mõtteavaldus, mulle meeldis (Y)
Päeva peale tuleb uudiseid eilsest kirikupõlengust millele öösel suudeti piir panna. Paistab, et tuli päris kiriku sees suurt möllu ei korraldanudki. Põhiline tulekahju jäi siiski katusele. Kiriku sisemust ja katust eraldasid kivist võlvid. Tänu neile võlvidele suudeti palju sisemust ka eelnevalt välja vedada ja osa kraamist oli välja viidud juba enne renoveerimist (Y) Nii et midagigi head halva asja juures.
Õhtul käin korra küla peal ja siis saan Kajalt teate, et Miial on palavik ning nina kipub nohuseks. Miiale kirjutati välja allergiavastane nina-vurts, seega ostan selle välja enne kodu minekut.
Kui mina kodu jõuan, Miial enam palavikku ei ole, ja ta ei käitu ka kuidagi selliselt, et miski piinata võiks. Vaatame mis seisud hommikul on.
Õhtul plaanin jalkat vaadata, kuigi uni on peal. Siis aga lööb Messi kaks väravat mõneminutilise vahega ja nii kaob mul tuju mängu vaadata ära Ega polnudki siis muud kui magama minna 
Kolmapäev. Kõik magasid väga hästi. Midagi aga magasin endal ära, nii et kael on kange ja pea kipub valu üles kiskuma. Pooleks päevaks on paras peavalu ja silmadki on krussis. See kevadine terav päike on minu jaoks piin, igal aastal (ka sügiseti)...
Täna on kolmapäev ja ma olen muude asjade käigus sel nädalal installinud juba seitse masinat otsast lõpuni... Ära tüütab Õnneks saab päeva peale ka liikuda, aga see on väga keeruline, kuna pea valutab ja silmad samamoodi...
Õhtul teeme grilli. Aias olemine on peavalule palju parem kui toas olemine. Võtan ka õlle ligi, et lihaspingeid õlgades ja kaelas maha saada, ja see mõjub üldisele olemisele päris hästi. Päike paistab ka peale ja mõnusalt soe on.
Hiljem käin Kadiga meiekas, et tuua jäätist. Nii saame õhtusöögile ka midagi magusat peale süüa
Neljapäev. Kuigi öö oli nagu enam-vähem, siis hommikul oli raske ärgata. Teistel raskusi ei täheldanud Öösel kippus kohati pea valutama, nii nagu eile päeval. Ei tea mis jama on...
Tööpäev algab kliendisõiduga. Saan vanu printereid seadistada ja Microsoftiga suhelda, et leida Office koodile vastav kasutajakonto. See MS telefonile helistamine on alati üks paras peavalu. Alguses on vaja läbi pääseda automaatsetest toimingutest, et kõne suunataks inimesele. Siis on vaja loota, et saad inimese kellega sa suudad ühises keeles suhelda. Esimene kõne lähebki inglise keele peale ja on ikka tükk tegu, et kuhugi jõuda. Saatuse tahtel aga kõne katkeb ja me peame uuesti helistama, teisel korral saame õnneks eesti keelse inimese vastu ja asjadega üsna kiiresti ühele poole (Y)
Suurema osa päevast saan muidugi kontoris toimetada. Täna on taas ühe masina install, seega selle nädala peale kaheksa installi. Sel nädalal neid juurde rohkem ei tule, vähemalt mitte tööalaselt (ja vaevalt ka koduselt).
Õhtul tuleb Aix läbi. Sõidame temaga Lõunakasse emaplaadi järele. Käime mõnes poes veel ja viin ta koju. Ise tulen tagasi ja hakkan ühel katkisel läpakal emaplaati vahetama. Kaja läheb aga lastega alla linna aega veetma.
Läpakat lahti kiskudes oskan õhukese plekkservaga nimetissõrme lõigata! Ai kurja kui kibe :S Väga vale sõrm ja väga kehva haav. Verd küll palju ei tule, kuna ma kergelt haava kinni hoian ja verd pidevalt ära limpsan. Mõne aja pärast on haav kinni ja saan läpakateoga lõpuni minna. Minu suureks rõõmuks arvuti toimib
Reede. Täna on suur püha - suur reede. Minul on nii tähtsale pühale eelneval ööl aga päris karm unenägu kus kõik mu ümber põleb ja süttib ning mina üritan end kuidagigi hoida, kuigi riided kipuvad tuld võtma. Päris hull unenägu oli, mitte küll õudusunenägu, aga väga detailne ja kurjakuulutav. Hilisemad unenäod olid oluliselt leebemad...
Hommiku võtame lastega vastu nii, et nemad on juba enne mind üleval, nad vist ärkasid juba siis kui emme polnud tööle läinud. Nagu aru saite, on püha, aga emme peab tööle minema...
Miia köhib hommikul palju, no ikka väga palju. Ma juba kartsin, et asjalood on halvad, aga paar tundi hiljem rahunes maha ja rohkem ei köhinud. Aga vahet ei olnud, panin muudkui laste asju kokku, sest meie läheme täna Tõrva vanaemadele külla. Sehkendamist on aga palju, eriti just laste riiete kokkukorjamise ja haldamisega. Lõpuks käime Maximast läbi, võtame peale ka Cristoferi ja saame teele.
Tegelikult on täna selline päev kus me suurema osa ajast Lõvel veedame. Tõrva jõudes näeme mammat õuel jalutamas. Ajame temaga pisut juttu, siis võtame ema peale ja suundumegi Lõvele. Inna ja Reijo läksid samal ajal sinna bussiga, nii et nemad on peatusest maamaja suunas minemas kui me neist mööda sõidame
Ilm on ilus, päike paistab, üsna soe, kuigi kohati parajalt tuuline. Kui ema ja Inna asuvad riisumistööde juurde ja lapsed lasevad traavi, siis mina lennutan oma drooni Õpin. Põnev Lõpuks suudan drooni puuvõrasse lasta ja nüüd on vaja uut hammasratast 
Ja siis ongi hea aeg grillile jalad alla seada ja lõunasöök valmis teha. Hiljem jalutan mõisaaladel ja naudin päeva. Ma ei mäletagi kui kaua me lõpuks Lõvel olime. Igatahes Tõrva vahet tegin kaks ringi. Esimesel viisin lapsed Õnne juurde ja ema mamma juurde. Teisel ringil Inna ning Reijoga tulime väikese põikega üle Vana-Leebiku mõisakoha ja Talnamõisa.
Kell pole veel väga palju ja lapsed tahavad õues ringi tuisata. Nii läheme Inna ja lastega õue ning käime KEK’i peal erinevatel mänguplatsidel. Hiljem käime Innaga kahekesi surnuaias platsi koristamas. 
Ja siis saab lastele pelmeene tehtud ning keeramegi kõik magama: Cristofer eraldi toas, Kadi vanaemaga põrandale, Miia oma voodisse ja mina Miia kõrvale voodile.
Laupäev. Tänane öö, mnjaa, millest alustada? Ärkasin selle peale, et Kuu paistis aknast peale. Täiskuu. Siis Miia köhahoog ja hiljem sügamine. Ei saanud ma lõpuks muud kui tõstsin Miia enda kõrvale ja silitasin tema sügelevaid jalgu kuniks ta sügavamalt unne jäi. Nüüd oli aeg ka ise magada.
Kui kõik juba üleval, ärkan ka mina, peavaluga. Seda peavalu üritan peale hommikusööki surmata tabletiga – ei aita. Siis leidis Õnne mingi plaastri kaela peale ja ma vedelesin poole tunni jagu voodil. Pisut parem. Siis tõime välja massaažiaparaadi – läks veel veidi paremaks (Y)
Ja siis hakkasime mõtlema, mida võiks täna ette võtta, et toast välja ilusa ilma kätte minna. Inna pakkus linnas poodlemise välja. Olin teemaga päri, tegin kaks sõitu linna ja nii me kõik linnas olimegi. Küll juhtus aga nii, et mina ei poodelnudki. Käisin Õnne ja lastega hoopis ringi, alustades pargis olevast mänguväljakust. Sealt liikusime üle mususilla lapsepõlvesõbra Erki maja juurde Pargi tänava otsal. Siin nägin eemalt, et nende naaber Reet, kellega on meil Lõve kaudu kontakt, askeldab oma aias. Nii sai külastatud Reeta. Edasi jalutasime kesklinna poole. Õhne jõe ääres on ilmajaamakompleks, selle juures on rippsild (see on seal juba aegade algusest, aga tema otstarve on mulle teadmata – veetaseme mõõtmine jões?). Julgemad said sealtkaudu üle jõe, Kadi ja Õnne läksid aga üle kivisilla. Lõpuks saime kesklinnas teistega kokku. Viisin lapsed Õnnega KEK’i ja siis tulin teistelegi järele.
Kell oli üle lõunaaja ja kõigil olid kõhud tühjad. Olin lastega seni maja ees mänguväljakul kuni ema Innaga söögi valmis tegid. Sõime kõhud täis ja käisime lastele välja plaani, et kes tahavad, tulevad mamma Jutta juurde ja kes ei taha sinna tulla, saavad Õnne juurde. Lastest ainult Kadi tuli meiega Jutta juurde, aga see oli hea, polnud mingit hullamist ja/või virisemist, lisaks sai Kadi kenasti kõigiga olla ja jutustada.
Ja siis, kõik panevad asjad kokku ja valmistume väljalennuks. Kadi tuleb minu ema ja Reijo juurde õhtust multikat vaatama ja öömajale. Mina, Cristofer, Miia ja Inna sõidame aga Tartusse. Vastu Tartut jäävad lapsed magama ja ärkavad siis kui Cristoferi maja juurde jõuame.
Kaja on kodust juba läinud – nemad teevad naistega sauna. Nii me siis Miiaga mängime, vaatame multifilmi ja sööme kuniks aeg on nii kaugel, et lapse magama laulan. Ise aga liigun arvuti taha ja vaatan taustal telest päris head filmi Adaline aeg (The Age of Adaline, 2015) Kajagi jõuab filmi ajal tagasi, vaatame selle koos lõpuni ja liitume südaöö paiku Miiaga.
Täna mängis Tammeka Narva Transiga. Kuna ma kohapeal olla ei saanud, jälgisin netis jalgpall.ee vahendusel skoori. Esmalt läksime juhtima, tuju oli kohe hea, aga teisel poolajal narvakad viigistasid ja lõpuks läksid ka juhtima ning võtsid kõik kolm punkti meilt ära...
Pühapäev. Esimese ülestõusmispüha öö on olnud niivõrd hea, et lausa lust kohe! Minu ajas küll põis pool seitse üles, aga viskasin ette tuppa diivanile ja magasin veel tunni jagu. Täna magas ka Miia, põõnasimegi poole üheksani välja
Algatuseks askeldame asjatoimetustega kodus. Siis käime jalutamas ja pealelõunaseks söögiks teeme aias grilli. Päike paistab ja soojendab, aga tuul on kohati jahe, samas on kogu kompott mõnusalt kevadine. Lõunasöögiga läheb lõpuks pikemalt ja nii jääb mõte Raadi jooksu vaatama minna ära. 
Ja siis teeme suurema puhkamise toas. Kaja suisa magab. Miia puhkab multikaid vaadates, vahepeal on päris soss, aga magama ei jää
Aga et päev veel pikk, läheme ratastega Tammekale. Kaja jääb Miiaga mänguväljakule, mina teen mõned jooksuringid ümber staadioni – pole nüüd mõnda aega jooksma saanud. Kolm kilti ongi hetkel nagu kõige parajam distants...
Kadi ja Reijo tulevad bussiga Tõrvast Tartusse. Läheme Pauluse juurde bussi vastu, Inna tuleb ka. Lapsed on rõõmsad ja rõõsad, järelikult läks kõik hästi
Peale õhtust söömist saavad lapsed pessu ja siis magama. Muinasjuttudele vahelduseks, nagu eilegi, hoopis laulan
Miia nägi aias teki peal pisikest ämblikku, ja et ta teda ära ei saanud ajada, litsus lihtsalt laiaks, aga ise kasutas selleks mingeid väga põnevaid väljendeid, umbes et ’tegin ta surnuks’ või ’vajutasin ta ära’...
Eelmine nädal, kui grilli tegime, küsis Miia: „Miks meil on alkofoni aga morssi ei ole?” Tark tüdruk
Munadepühast kah. Täna oli õige päev munade värvimiseks. Hommikul me seda ei teinud, lükkasime lõuna peale. Lõuna tegime aga õues, seega lükkasime õhtu peale. Õhtul aga ei jõudnud ka kuidagi munadeni... :S Aga lapsed said neid õnneks nagunii igal pool mujal värvida