Esmaspäev. Uus nädal algab nii nagu eelmine lõppes. Peale teiste on täna kodus ka emme. Päevaplaani sai sisse viidud pisut mugandatud kellaajad, näis kuidas selle järgi nüüd elada saab 
Kadi õpib emme juhendamisel mis annab mulle vabamalt oma tööasjadega tegeleda. Classroom vajab tahvlitega ühendumisel seadistamisi millega kuidagi jao peale ei saa...
Pool üksteist teen lastele kehalise tunni. Käime Reiniku juures jooksurajal. Kristina liitub ka meiega. Jookseme, teeme harjutusi. Plikad on kuidagi häbelikud, aga teevad kaasa. Kaido sõidab Eliisega mööda ja kiidab meie tegemisi, nemad lähevad Tähtvere mänguväljakule. Kui kehaline tehtud, lasen lastel mänguväljakul ka toimetada – eks see ole üks trenni osa 
Lõuna on Siriuse baasil. Pärast läheb Kadi Kristina poole, mina olen Miiaga aias. Meenub, et Kanni tahtis maja katusele kajakate peletuseks mingit palli panna, nüüd siis tegeleme sellega. Ronin katusele ja seon palli teleantennide külge. Kajakad tulevad ka kohe suure lauluga riiakvartali otsast; teen kiiresti vehkat.
Nädalavahetusel tõid lapsed Peipsi äärest jõekarpide karpe kaasa. Miia tõi ka ühe elusa jõekarbi. Täna teeme sellele päästeoperatsiooni: jalutan Miiaga alla linna ja viskame karbi jõkke, sinna kus on tema koht Ja jalutame koju tagasi, kuigi Miia enam väga jalutada ei viitsi. 
Peale õhtusööki käime lastega ratastega sõitmas. Sõidame Aardla viaduktini ja tagasi. Aga väljas on külm, seega mingit mõnu sellest sõitmisest küll ei saanud... 
Ülejäänud õhtu tegelen ööni tööteemadega. Palju asju saab ära tehtud, aga saab ka jõutud järeldusele, et meilide ja meililistide üleviimine Googlesse ei saa käia üleöö – enne on vaja, et õpilased ja õpetajad harjuks selle osagagi mis juba on juurutatud.
Miia vaatab turuhoone ees siga postamendi otsas ja räägib: „See siga kasvas nii suureks, et ta muutus rauaks.” Midagi ta seletas ka edasi mis oli sama tore, aga see enam meelde ei jäänud.
Teisipäev. Kadi ei saa hästi üles ja siis ei taha õppida. Aga ta saab aru, et väljapääsu ei ole ja mina järele ei anna. Endal tegemisi jagub: kes ei oska sisse logida, kes vajab veidraid õppematerjale jms...
Lõunase värskeõhu ringi teeme Karu pargi mänguväljakul. Siis teeme lõunasöögiks Hot-Dog’id ja sulgume taas seinte vahele, et jätkata sellega millega enne pooleli jäime.
Õhtul lähen lastega autoga ekaubsi juurde mänguväljakule. Lapsed saavad siin ringi tuisata. Sani sõidab siit mööda töölt koju liikudes, ajame paar sõna juttu. Siis aga helistab Kaja, et talle võib tööle järele minna. 
Koduõpet ja kaugtööd pikendati veel kahe nädala võrra. Mänguväljakud suleti, pidi kole nakkusohtlik keskkond olema. Kaubanduskeskused pannakse ka laias laastus kinni, vaid toidupoed ja apteegid peaks lahti jääma. Võru linnapea teeb rahvale pöördumise mille lõpetab: „Jumal hoidku Võru linna, Võru maad ja kogu Eestit. Aitäh.”
Kolmapäev. Kajal on kodukool, Minul kodune kaugtöö, Kadil koduõpe ja Miial kodune mängumaa. Asjad toimivad, enam-vähem. Lõuna ajal saab lastega aias oldud, siis jätkus töö ja õppimine. 
Õhtul käin Kajaga ehituspoes, tegelen onunaise läpakaga 
ja enne und tegelen kodulehtedega.
.
Neljapäev. Kaja on täna kodutööl ja Kadi õpib tema kõrval. Mina käin täna koolis, teen seda sportlikus võtmes Koolis on vaja ühele õpetajale seadistada arvuti ja üks ülivana koolilõputunnistus on vaja süsteemi kanda ning välja trükkida.
Enne lõunat helistab ema, et haiglast saabunud info järgi saab vanaema täna koju. Kui nüüd onupere ei saa järele tulla, siis viin mina. Ja lõpuks lähebki asi seda rada, et peale kolme on vanaema haiglas kokku pakitud ja ma võin talle järele minna. Pakun ka Kadile võimalust pead tuulutada, aga tema ei soovi.
Aga enne minekut on meil aasta esimese grilli koduaias Lõunasööki on ju ka vaja! 
Tõrva sõit kulgeb jutustamiste tähe all ja tee kulgeb kiiresti. Kodutee on alati lühem kui lahkumise tee, öeldakse. Kuigi, kodutee oleks mul ju siiski Tõrvast Tartusse!? On mis on, aga ema on vanaema korteris ja võtab siin asjad üle. Mina saan tagasiteele tulema hakata.
Tagasi sõidan Lõve kaudu, kuna tahaks siin drooni ka lennutada. Aga et väga palju aega raisata ei taha, siis 15 min lennutan ja tulen Rõngu Pagari külastusega Tartusse ära. Muuseas, Rõngust Tartuni tundus pikem tee olevat kui Tartust Tõrva, ma ei tea, kuidagi nagu kole palju aega võttis, kuigi ma sõitsin pisut kiiremini kui tulles... 
Õhtul teen kodulehti ja endal on taskurätipakk nina all. Ma ei tea mis pull on, mul nina nii jookseb vett, et kole kohe. Mis kurja viiruse ma nüüd külge sain? Hakkab veel teistele ka külge???
Sportland tegi 50% kampaania ja rahvas läks lolliks, eirates koroonapiiranguid. FB’s kisuti sel teemal turundajate grupis kiun üles, et Sportland on ikka kole ja paha. No ma ei tea, tehti jah pisut mõtlematult, aga keegi ei ajanud neid ostjaid ju sinna nuiaga kokku, need olid ise lambad ja jooksid tormi. Peaks ikka sellele keskenduma mis peeglist vastu vaatab mitte et kes peegli tegi...
Reede. Lapsed magavad kauem, aga ma ise lasen seda, sest Kadil on pisut vähem õppida ka. Kaja on täna pereleivas.
Mingi hetk käin ka tunnikese koolis. Vaja projektorid ümber tõsta, mõned paberid tuua ja paar läpakat õpilastele jagamiseks koju tassida.
Kuna ajatabel valgub laiali, toon kebabist söögid – sellega saab korralikult aega ja närve kokku hoida Esiteks ei pea midagi tegema ja teiseks lapsed söövad
Terve päeva nina voolab. Täitsa hull, ma eile arvasin, et nohu tuleb, aga no selline voolamine on ikka midagi muud! Nina on seest haavandeid ka täis :S Inna käib päeva peale ukse taga jutustamas ja räägib et tema korjas oma pajuokstel kõik urvad ära, et kui need õitsema hakkavad, siis on temal kohe nina vesine. Aga me tõime ju oksad tuppa koos. Korjan ka ise urvad ära, näis kas asi läheb paremaks.
Käime lastega kooli juures jooksurajal. Kadi ei taha mitte midagi kaasa teha, vahib nagu tola ja justkui ootab minu reaktsioone. Jooksu ajal veab jalgu järel ja käteringide korral keerutab sõrmi. Neelasin seekord asja alla, järgmisel korral tulevad telefonikeelud. Miia aga jooksis nii mis maru, teeb kõik kaas aja rohkemgi veel! Tema balansseeris olukorda. 
Kui emme töölt koju toome, saame õhtust süüa ja siis käin lastega ratastega sõitmas. Kell on aga üsna palju ja kiiresti hämardub. Sõidame peaaegu leivatehaseni ja siis tagasi. Tagasiteel hakkas kõigil ka jahedus naha vahele kippuma...
Vaatasin pensionisammast. Aasta alguseks oli sissemaksete saldo 8989 eurot ja hetkeväärtuseks siis oli 10356 eurot, nüüd tänaseks on sisse makstud 9187 ja väärtus 9181... Kaks nädalat tagasi 11.03.2020 oli väärtus 9986. Seega on nädalane kukkumine 900 eurot!
Koroonakoolnuid on tänase ametliku statistika järgi pisut üle 25000 surnu. Tilk maailma inimmeres.
Laupäev. Veider öö, palju üles ärkamist. Aga see-eest ei teinud Miia hommikul lärmi vaid lihtsalt võttis kätte ja läks üles voodisse emme kõrvale, puges kaissu ja magas vist veel Meie Kadiga magasime eestoas ja meie üles tulemine oli üsna raske, aga kell muudkui läks, seega tuli üles minna.
Täna hommikul ei mõtle ma muule kui et saaks kodust välja, kuhugi sõita Kuigi mul on kodutööde nimekiri, pole neis midagi sellist mida edasi ei saaks lükata Lõpuks, kui on aeg arutlusteks, käin välja mõtte minna Taevaskotta, aga mitte sinna kuhu kõik lähevad, vaid läheneks teiselt poolt – Otteni silla poolt.
Päev on ilus, päikeseline, lapsed ei tööta ka eriti vastu (Y) Keerutan pisut, ei sõida otse. Algatuseks suundume Ülenurmele ja sealt sõidame Lennundusmuuseumi poole. Poldril võtavad meid vastu hanekarjad. Neid on ikka väga palju kes siin vahepeatust teevad!
Otteni sillale juhatab Google meid üle kitsa, kipaka ja aukliku metsatee. Olles juba mõnda aega seigelnud, näitab telefon, et minna on pisut üle kilomeetri. Et ees on looduskaitseala märk ja tee ei paista paremaks minevat, otsustame viimase otsa võtta jala.
Ilus, mõnus, lahe metsatee! Ja see tee oli üsna ilus kuni languseni mis viis kitsa teerajana sambla ja puudega palistatud kraavina alla sillani. Maaliline teelõik. 
Otteni sild on vist üsna vana, siin on olnud ka vesiveski ning hetkel on siin mitu talupidamist millest kõige teeäärsem on ajahambast ja niisuksest niipalju puretud, et hääbumine on vältimatu. Aga see selleks. Siin on ka grillikoht ja saab isegi vette end kasta.
Silla juures oli veel üks perekond ja lisaks tilkus siin ka tervisejooksjaid. Kui me sooja päikese nautimisest ja veevulinast tüdisime, liikusime tagasi auto juurde. Nüüd vaatasin kaarti ja leidsin üsna lähedalt kaks järvekest. Sõitsime sinna tehes Taevaskoja raudteepeatuse juures ka pisikese peatuse.
Sõitsime kaksikjärvede juude: Hatiku Edejärv ja Hatiku Tagajärv. Ilusad pisikesed metsajärved. Jalutasime veidi ringi enne kui hakkasime koduteele tagasi liikuma.
Kodus tagasi majandan pisut aias. Tahan ehitada taimelava sauna taha, vaatasin võimalused üle. Siis sai ka tubaseid toiminguid nimekirjast teha
Mul oli plaan pildistada nö suletud laste mänguväljakuid. Teen selle plaani nüüd teoks. Lapsed kaasa tulla ei viitsi ja nii ongi mugavam. Läbi käidud mänguväljakud: Karlova kiriku juures, E-kaubamaja pargis, kesklinnas, Supilinna spordipargis, rannas, laululaval, Karu pargis ja Reiniku taga. Paras ring sai kokku 
Laupäev on meil tavaliselt saunapäev. Täna veame ka lapsed kaasa. Asjad toimivad, kõik on enam-vähem OK.
Õhtul vaatan filmi Tully. Täitsa põnev film, korraliku puändiga. Ja kui juba filmilainel oldud sai, vaatasin ka ETV’st poole peal olevat filmi Kõik On Su Enda Kätes mis koheselt köitis.
Pühapäev. Vaat kus täna sai magatud! Magasime kõik sisuliselt kümneni välja, kuigi jah, tunnike sellest oli öösel keeratud kella tõttu, ehk tegelikult magasime üheksani. Oleks vist veel maganud
Hommik algab teadmisega, et täna teeme taas väljasõidu. Kaja teeb pannkooke ja siis hakkavad lapsed usinalt legodega mängima - keegi ei taha väljasõitu. Ausalt, ega ma ise ka väga kuhugi kibelenud, mul polnud midagi selle vastu, et pikka sõitu ei tee.
Nii me siis tegeleme päeva peale paljude erinevate asjadega ja oleme päeva peale ka aias, mõni isegi mitmeid kordi. Teemaks on peenra või kasti või kasvuhoonekese ehitus. See idee muutub päeva peale mitmeid kordi ja saab lõpuks idee osta pisike kilekasvuhoone millele ise raami teen. Kahjuks aga on selle tellimisega pisut raskusi...
Kuna aga kasvuhoonesse on ka mulda vaja ja Filosoofi mulla viljakus üsna kehvake on, käin Bauhofis. Kaja viin enne Lõunakeskuse Rimisse ja ise lähen ehituspoodi. Siin on aga täna isevärki teema: uksel on turvamehed ja lasevad kauplusesse inimesi jaokaupa. Kui mina ukse taha saan, on kaks paarikest enne mind. Ootan nii 6...7 minutit enne kui sisse saan. Korjan vajalikud asjad kokku ja kui uksest väljun, on saba juba paarkümmend inimest pikk. Hea, et varakult tuldud sai!
Ja siis ülejäänud päev lihtsalt kulgeb. Vahepeal käib Inna asju toomas, aga muidu oleme üsna tubased. Õhtul tegelen kodulehtedega ja piilun telekat.