BIKSERE. Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Teel Cesvaine'sse näitas kaart Biksere mõisat. Läksime et uurida. Poolenisti mäeküljel, avara vaatega (3), avara aiaga (4) (mida kasutatakse lauluväljakuna) ja avara õuega millel ringtee. Peahoone küljes oli võrreldes muu maja arhitektuuriga totaalselt erinev tornike (1). Iseenesest väga lõbus vaatepilt. Peahoone ümber jäi päris mitu maakivihoonet, nii suurt kui väikest. Kogu kompleks oli korras ja hooldatud. Mõisa vaate rikkus ära mäe alla jääv linn oma väga koleda magalarajooniga (3).
|
|
|
|
CESVAINE (koduleht). Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Niisiis, kuni 2003 aastani läti ilusaim loss. Miks kuni 2003 aastani? Loss põles 5. detsember 2005 a. Peahoone oli kasutuses koolimajana - alg- ja keskklassid. Klasside kütmiseks kasutati miskeid pisikesi ahjusid millest ühest leek välja sai. Tulekahju võttis kahjuks väga laiad mõõtmed hävitades ühe tiiva ja keskosa katuse, tiiva ja keskosa teise korruse, tiiva esimese korruse...
See mis alles jäi on turistidele avatud. Peauksest (8) sisse minnes suur kamin (9), parema tiiva nurgas torni all kunagised seina ja laenikerdustega külalisteruumid (10). Osalt on säilinud nö esiku võimas puutrepp teisele korrusele. Pääs oli ka torni tippu. Tornis oli ruum kus eksponeeriti põlenguaja pilte. Sellest ruumist sai edasi keskosa teisele korrusele. See osa on siiani korda tegemata, üles on kistud põrandalauad, seinad on tahmased. Lossi vasakpoolsesse tiiba lasti ainult koos giidiga - seal on praegu keskastme klasside kooliruumid (14). Kogu lossi all on keldriruumid (15) ja kunagist paruni toa põrandat ja lossi ruume kütvad ahjud. Et lossi vanuseks on natuke üle saja aasta, siis selles lossis on kasutusel uuema aja saavutused: põrandaküte (küll ainult paruni toas), vesi ja kanalisatsioon majas, lükanduksed (kahele poole seinte sisse).
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
GRASI (koduleht). Vidzeme piirkond. Madona rajoon.
Praegune Grasi mõisahoone (21) on kasutuses lastekoduna aastast 1994. Enne seda oli mõisahoone suht lagunenud. Peahoone on ehitatud 1784 aastal parun George-Alexander von Kalen'ile. Parun elas seal kuni aastani 1920 peale mida lahkus Saksamaale. Hiljem on see hoone olnud kasutuses kooli, kinomaja ja raamatukoguna kuni ta hooletusse jäeti.
|
|
|
|
