KARSAVA. Latgale piirkond. Ludza rajoon.
Praegune linnake on alguse saanud 18 sajandil. 1860 kui ehitati Peterburi-Varssavi raudtee, sai Karsavast üks sõlmpunkte. Linnaõigused sai 1928 aastal.
Linn meis erilist vaimustust esile ei kutsunud, põhimõtteliselt sõitsime ainult läbi. Silma jäid kirik mille risti valgustasid viis vene päevavalguslampi, miski kinomaja moodi hoone (1), kaltsuturg (2)...
|
|
|
|
LUDZA (koduleht). Latgale piirkond. Omanimelise rajoon keskus.
Ludza on vanim läti linn. Esimest korda mainitud 1173 a, linnanimetuse sai 1777 a. Juba eemalt linna sisse sõites oli näha mäe otsas kõrguvat kahetornist kirikut. Ludza linna arhitektuur on vanaaegne, huvitav. Ludza on ümbritsetud viie järvega. Linna keskel on mägi Liivi ordulinnusega (1399 a), selle lähedusse jäävad ortodoksi, katoliku, vanausuliste ja luteri kirikud.
Esimene mida me vaatama läksime oli linnusega pmst sama mäe otsas olev rooma katoliku kirik (6-8). Ronisime ka ordulinnuse varemete vahele kust oli kena vaade järvele. Edasi tahtsime vaatama minna katoliku kiriku taga olevat miskit pühakoda (12). Ronisime mäe otsa ja hakkasime meile juhatatud suunas minema, aga sealt poolt ei olnud võimalik mäe otsast alla saada. Leppisime sellega et vaatasime seda eemalt. Väljas oli kole palav ja hein mäe otsas kole kõrge, seega hakkasime kesklinna poole tagasi jalutama.
Kesklinnas oli siniste kuplitega vene kirik (9,15) - nagu ikka, ilus ja uhke. Peale kirikut jalutasime ka muuseumi hoovil ringi, päris muuseumi minna meist keegi ei soovinud.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
