Erinevad isiklikud reisikirjeldused

Kolmapäev. Eelmisel õhtul pikalt kaarti uuritud ja puuritud, samas ka ilmateadet jälgitud, otsustasime sõita Hankosse. Ilm Helsingis oli ikka veel jahe ja kiskus sombuseks. Samas aga lubati et pilved taanduvad ja läheb pisut soojemaks. Helsingist välja sõitmine ei pakkunud erilist raskust kuna nüüd oli meil kaart Et mulle kiirteed eriti ei meeldi siis kuskil me keerasime maha ja käisime vaatamas Inga nimelist väikelinna-külakest. Siin oli ilus kirik surnuaiaga selle ümber. Kiriku taga külastasime käimlat mis sadas meile nagu hingeõnnistus ette :P
Ingast hakkasime külateid pidi liikuma Hanko poole. Väga ilusad ja maalilised metsad-jõed-järved-mäed-teed. Tõsiselt meeldis ja ma olin väga rahul. Sõitsime kuni tee ääres püüdis pilku justkui vana mõisakompleks. Tuli välja et oleme Fagervik'is. Superlahe koht, soovitan soomlastelegi. Vanaaegsed majad järvekese kaldal mäe otsas, järvest voolav oja mille peale ehitatud veski, park-aias suur ja uhke purskkaev... Osta või ära.
Et rohkem tee edasi ei läinud, siis pidime uuesti kiirteele minema. Eemalt paistsid tuulegeneraatorid ja varsti olimegi juba Hankos. Siin oli mereäärses piirkonnas palju ilusaid villakesi. Mäe otsas oli kirik mille kõrval kõrge veetorn. Kirik oli küll kinni, aga see-eest sai euro eest minna veetorni. Asi oli väga mugavaks tehtud – lift viis meid üles. Ülevalt, nagu peabki, nägi kaugele merele.
Hankost sõitsime mere äärtpidi kuni Lappohja'ni. Teel nägime pikakarvalisi mägiveiseid kelledest sai omamoodi laheda pildi Sealt Tammisaari peale kust kruusateed pidi sõitsime Pojo'sse. Muuseas, meie jaoks esimene kruusatee Soomes. Tee oli terves tükis kastetud, seega ei tolmanud ega midagi. Õnnetuseks selle teelõigu pealt suurt midagi ei näinud, ainult metsad ümberringi.
Pojo oli selline veider väikelinn. Justkui nõukaaegne kolgas. Vaatasime siin puude varju jäävat kirikut ja käisime ka järve ääres kus tekkis väike mõte ööbida. Samas aga liikus seal palju inimesi ja me loobusime sellest ideest. Linnakese kõrval kohe oli hiigelsuur kaljusein-mägi. Tekkis mõte seda vallutama minna. Lootsin leida treppe kust üles ronida. Treppe aga me ei leidnud ja lõppeks rauges ka soov mäge vallutada :P Et õhtu aga hakkas lähenema otsustasime sõita edasi et leida kuskilt ööbimispaik.
Ja nii me jõudsime Pojost mitte kaugel asuvasse Fiskars nimelisse linna. See on linn millesse ma armuasin ja kuhu võiks kunagi vanadust nautima minna Tegu on linnaga mis sai alguse 1649 aastal kui siin hakati rauamaaki kaevandama ja töötlema. Linna läbib jõgi mis hoitakse paisudega päris ääreni vett täis. Kogu linna katavad vanaaegsed suured puud ja peatänava ääres on korda tehtud vanaaegsed väga stiilsed majakesed. See on koht mida võiks oma silmaga näha, pange aga märk kaartile kui Soome reisi plaanite. Esimese hurraaga üritasimegi leida koha kus telkida ja lõpuks me ka selle leidsime, kaartil mis avaneb lingi alt on see natuke edasi numbrist 35. Tegu oli siis peopanemise kohaga, seal oli lava, müügiputka (veel kinni) ja katusealune kus olid lauad ja toolid. Otsustasime teha õhtusöögi enne kui telgi lahti harutame. Siis aga tulid müügiputka juurde inimesed ja hakkasid seal koristama ja majandama. Vaatasime et ikka päris privaatsust siin ei tule ja mõtlesime otsida mõne majutuskoha.
Kaarti järgi isegi leidsime ühe koha mida võiks uurida. Et kõik on palju väiksem kui kaarti pealt võiks arvata, siis esimese ringi metsakeste vahel tegime täiesti valesti. Siis hakkasime aga maju lugema ja teeotsi samamoodi ja leidsime majutuskoha üles. Küsisime hinda mida ma loomulikult ei mäleta aga see oli suhteliselt kallis. Nii kui me asja kaaluma hakkasime teavitati et samas kõik kohad on täis. Sellega meie otsustamisele punkt pandi. Sõitsime alla linna ja hakkasime kaarti uurima. Ei tundunud midagi head ees ootamas kus ööbida. Siis aga vaatasime et me oleme Röykkäst ligi saja kilomeetri kaugusel, et võiks ju jälle öömajale just sinna sõita. Pealegi, täna pidi olema Portugali – Eesti jalgpalli sõpruskohtumine. Kaja helistas Janikale ja tema selles probleemi ei näinud. Nii võtsimegi otsesuuna baasi.
Ei läinudki kaua kui kohal olime. Vaatasime mõnuga mängu ja olime päevaga rahul. Päeva teine pool oli ju siiski soojemaks ja päikeselisemaks läinud.