Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Teisipäeva õhtu, ehk siis sünnipäeva eelõhtu. Kaja küsib et mis töökaaslastele pakun. Ehmatan end pool-lolliks, kargan veinikasti juurde ja kerge ohkega võin tõdeda et veini on mida kohvilauas pakkuda.
Sünnipäeva hommik. Tegevused tavapärased. Hakkan bussile sättima ja saan uue ehmatuse osaliseks. Ei, mitte vanus ei ehmata, ehmatab see, et meil töö juures on ju sünnipäevalapse õnnitlemine hommikul kell kümme, selline tavapärane värk, aastast aastasse. Sünnipäevalapsel on kombeks seks puhuks rahvale ka midagi pakkuda (kommi-küpsis-puuvilja – vms). Kargan magusasahtli ligi ja leian sealt paki komme. Kajal on vaagen kenasti erinevaid komme täis laotud – selle vaagna keeran kilekotti pahupidi ja tassin kõik kaasa. Olen vist päästetud, ohkan, lähen bussile.
Tööle jõudes avastan et Rapo on täitnud ära neile saadetud tahmakassetid ja neil on tavaks siis täidetutega ka mõnikord komme või šokolaadi kaasa panna. Täna on seal kommipakid. Pikalt mõtlemata valan ka need sünnipäevakommide seltsi Nüüd olen kindlasti päästetud
Kontorirahval on tavaks alati enne kella kümmet ka käia, omade värk noh. Ootan ja ootan, ei tule Aga siis, enne kohvile minekut, sajavad ikka nartsissihunnikuga sisse ja saame kommid näpu vahel kohvile minna.
Kohvilt tulen kümneks üles, rahvas koguneb. Et juhuse kokkulangevusel on ka minu ülemus majas, siis lill surutakse tema kätte ja palutakse avakõne teha. Kuniks rahvas tuppa koguneb saab natuke naljatatud ja Erkkiga kokku lepitud et ärme pikka kõnet tee :P Kõne saab kahe lühilausega peetud, rahvas käteldud ja kallistatud – sellega on siis nüüd jokk.
Päeva peale sajab meile, SMS'e, Facebooki seinapostitusi ja mõningaid telefonikõnesid õnnitlustega. Teate küll, nii nagu teilgi tavaliselt.
Kella-kolme-tee ajal tegime pisikese veini mis ma kaasa tõin ja naised olid lauale toonud rummikoogi. Selline mõnus ja rahulik istumisekene. Veini joojaid aga oli täna vähevõitu, seega pool kraamist jäi taas alles.
Kodus täna suurt midagi ei pea, mitte et ainult pole sellist tunnet et tahaks pidada, vaid pole ju ka midagi erilist number mida tähistada. Kodused võtavad mu vastu rõõmsa olemise ja vahvlitega