Erinevad isiklikud reisikirjeldused

Esmaspäev. Ilmateadet nägin, Eestis lubab 30, meil õnneks ainult 23 kraadi sooja Ega palavusega hea reisida ei ole.
Eelmine päev sai taadiga kokku räägitud et me sööme hommikusöögiks tema juures pannkooke. Ja nii ka oli. Mõistliku hinnaga saime hommikukõhutäie kätte. Taat rahul, meie rahul. Siis viskasime asjad kokku ja hakkasime edasi liikuma. Taat veel uksel võttis Kadi sülle ja ütles et ootab juba tükk aega kuna tütar lapsi tootma hakkab, tema hirmsasti ootavat. Küsis veel et ega me enda oma ära müüa ei taha
Preilis käisime veel paaris poes et osta Kadile lutipudel. Nimelt Kadi oskas emmel tissi hammustada ja emme arvas seepeale et kõik, tissist aitab, närigu lutipudelit...
Tee Daugavpilsi oli kui kuumaastik. Tegime ka mõned põiked kolgastesse mis aga midagi erilist ei pakkunud.
Daugavpils. Kui kohale jõudsime siis oli näha et ega ka Daugavpilsil meile midagi pakkuda pole. Käisime Rimis, siis tegime kesklinnas kerge tiiru, lõunatasime mingis turulaadses kaubamajas ja kolasime siinsel turul ringi. Väljas hakkas samal ajal sadama. Vihmasajus liikusime auto juurde, panime asjad autosse ja otsustasime et selle linnaga rohkem tutvust ei tee vaid sõidame üle Subate Leedumaale.
Tee Subateni on sama hea kui tee Daugavpilsini. Lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kohutav. Nii kui üle piiri saime, olud muutusid. Tee oli ilus ja sile. Sõitsime ühte jutti kuni järgmise asulani kus öömajale pidime jääma.
Rokiškis. GPS juhatas meid ühe suure ja koleda nõukaaegse kivimüraka juurde. Saime esimese ehmatuse osaliseks, et selline siis see meie hotell välja näebki või? Jätsin tüdrukud autosse ja läksin asja uurima. Õnneks oli meie hotell nurga taga ja korralik. Auto juurde läksin siis ütlesin Kajale et meid ootab totaalne peldik, kohe näeb
Pagunda hotell. Pagunda on Rokiškise kesklinnast nii kilomeetrikese kaugusel asuv kolmetärnine hotell. Oma olemuselt tundus ta kitsuke, aga uba mille saime oli mõnusalt suur. Esimene tuba mida pakuti oli väiksem, sinna ei mahtunud lapsevoodi ära, seega pakuti suuremat, kolme inimese tuba, hind jäi aga samaks. Ilus tuba, suur lai abieluvoodi, korralik sisustus ja igati puhas. Ainult et, nagu kõigis eelmisteski kohtades, laual on vana tüüpi kineskooptelekas
Siin hotellis pidi ka nett olema. Wifi kaudu ma netti ei saanud, laual oli ka netijuhe, ka siit ei saanud. Rääkisin hotellipidajaga, kõik pidada ikka töötama ja et tehakse kohe ruuterile restart. Tegi jah, aga tolku sellest ei olnud. Üritasin küll neile selgeks teha milles võib tegelikult asi olla aga asja ikka ei saanud. Loobusin.
Jalutame kesklinna. Suur ja avar väljak mille ümber palju madalaid vanaaegseid hooneid, ühel küljel suur kirik, platsil mõned monumendid ja teisel küljel pikk kitsas teerada mis viis mõisahooneni.
Rokiškise mõis. Mõisahoone oli koht kuhu pidime tegema kohustusliku käigu. Jalutasimegi sinna.
Pika peene künnitee äärtesse jäävad suured tiigid erinevate mõisakompleksi hoonetega. Tee viib mõisa aia väravateni. Mõisa aias on suur muruplats mida veeristab jalgtee. Otse ette jääb suur mõisahoone ja selle ümber erinevad muud hooned.
Et mõisahoone vajab külastust, suundume kohe sinna. Tassime käru suurest trepist üles et sisse minna. Ukselt aga tuleb tädike vastu, ja kuigi on sulgemiseni poolteist tundi aega, ütleb et täna enam külastada ei saa, tulge homme hommikul. Kahju, see muudab natuke meie homseid plaane aga no elab üle.
Vaatasime ka mõisa taha. Kerge pettumus, tagant oli mõis üsna üheülbaline ja igav. Et me siin rohkem endale tegevust ei leidnud siis mõtlesime kesklinna tagasi minna kirikut vaatama. Enne aga korjasime pisut maasikaid mõisapargist. Laps tegi nende peale toreda näo, kolm tükki sõi isegi ära, aga rohkem ei tahtnud kah, ju olid liiga hapud.
Rokiškise kirik. Tegelikult on siinne vanema linnajao planeering lahe. Kirik on näoga otse mõisahoone peale. Neid eraldab küll üle kilomeetri maad, aga otsesihis on neil vaateväli olemas. Selle sihi peale jääb ka paar mälestusmärki.
Kirik ise on katoliiklik, uhkete puitnikerduste, kipskujude ja sisustusega. Kirikus käis parasjagu ka jumalateenistus. Et ma nende usu kombeid ei tea, siis tegin kirikus kiire ringi ja tehes pilte nii et ma inimeste juurde ei roni. Keegi ei pahandanud kah.
Reisil liigub kell ikka üllatavalt kiiresti. Hotellis all on baar, seal me õhtustasime. Päris mõnus on kui toitlustusasutus on ööbimiskohaga nii lähestikku.